Kalevipoeg (Ave Maria Blithe)

Mis need müüdid ja legendid tegelikult ikka muud on, kui kuulujutud. Üleskirjutamata rahvaluule on alati olnud fluiidne. Nii muutuvad vägiteod aegamööda heroilisemaks ja kuriteod verdtarretavamaks.

Nokitsen parasjagu ettekande kallal, millega pean esinema juuli algul toimuval Baltic Heritage Network konverentsil Riias, mis kajastab Balti riikide teed taasiseseisvumiseni nende diasporaa arhiivides leiduvate kultuuripärandi materjalide kaudu.

Loogilisel põhjusel valisin oma teemaks Ameerika väliseestlaste panuse Eesti iseseisvuse taastamisel. Õigemini alalhoidmisel, oli ju Eesti saatkond põhimõtteliselt Eesti Vabariigi valitsus eksiilis ja Ameerika Ühendriigid ei tunnustanud kunagi Eesti annekteerimist Nõukogude Liitu. Ameerika Ühendriigid tunnustasid Eesti Vabariiki 1922. aasta 28ndal juulil, samal aastal avati Eesti esimene diplomaatiline esindus USAs, mille tegevus jätkus kogu illegaalse nõukogude okupatsiooni ajal 1940 –1991.

Eesti saatkond oli Ühendriikide poolt tunnustatud kui Eesti Vabariigi legaalne esindaja. USA taasavas oma saatkonna Tallinnas 4.septembril 1991. aastal, ehk kohe varsti pärast sama aasta 20. augusti Eesti taasiseseisvumise de facto tunnustamist.
Nii palju siis faktidest.

Müütide peale hakkasin aga mõtlema, kuna minu ettekande juhatavad sisse meile kõigile armsad read "Kalevipoja" viimasest värsist:
''Aga ükskord algab aega,
kus kõik pirrud kahel otsal
lausa lähvad lõkendama!
Küll siis Kalev jõuab koju
oma lastel õnne tooma,
Eesti põlve uueks looma!''

Kuna ettekanne peab olema ingliskeelne internatsionaalse publiku jaoks, hakkasin otsima adekvaatset tõlget neile värsiridadele. Näguderaamatus on selline tore grupp nagu "Olen eestlane välismaal", mille kaudu saab esitada ka kõige eriskummalisemaid küsimusi ja suurest kogukonnast keegi ikka midagi oskab vastu kosta. Nii saabus mulle esmalt viide Gutenberg.org lehele, mille kaudu saab lugeda William Forsell Kirby (1844 – 1912) koostatud raamatut "The Hero of Esthonia and Other Studies in the Romantic Literature of That Country". Selles on need ilusad read tõlgitud nii:
"But one day a vast fire will break out on both sides of the rock and melt it, when the Kalevide will withdraw his hand, and return to earth to inaugurate a new day of prosperity for the Esthonians."

Millegipärast on pirrudest, mis teatavasti puidust, saanud hoopis rock ehk kivi, mis mõlemalt poolt põlema lahvatab. Ehk on tegemist autoripoolse poeetilise litsensiga või hoopis sellise tüüpilise lumepalli efektiga, mida artikli alguses mainisin. Teistelt kuuldut üles tähendades kipuvad asjad ikka faktiliselt natuke muutuma. Miks siis mitte Kalevipoega ja kõike temaga seonduvat algupärasest veelgi grandioosemalt kujutada.

Ehk juhtus nii ka Jeesuse legendiga? Elas kord üks vahva vunts, kes oli igati sportlik poiss ja väga hea ujuja. Paar põlvkonda hiljem oli temast saanud juba nii äge sell, kes suutis vee peal kõndida. Ja lihtsast maarohtudega tohterdamisest oli saanud pimedate nägijaks tegemine. Itkes rahvad vajavad kangelasi, kes neid patust päästaks.

Jaga artiklit

20 kommentaari

T
Tädi Maali  /   15:40, 6. apr 2015
Kas Sina Maie?
V
vastuseks lugejale  /   13:59, 6. apr 2015
see, et inimene on vähenõudlik ja peab oma alama keskklassi tasemel elu kadestamisväärseks, pole tõusiku puhul haruldane.
kindlustuse valdkonna mutrikesed pole kusagil maailmas miljonärid. ammugi mitte väliseestlaste pisiarhiivi töötajad.
isiklik elu? õnnestus vanem mees välja vahetada paarkümmend aastat noorema vastu. pole paha. loodus nõuab oma.
aga miks peaks tuhandete uute väliseestlaste seast kadestama just blogijat?
pigem kadestaksin ma blogija naabrit uute väliseestlaste raamatust. jaanika peenra. kunstnik. huvitav inimene. mees on professor. tema laps räägib üsna head eesti keelt ja on isegi uhke, et tal on emaga rääkimiseks oma keel.

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis