Kahekümne viie aasta jooksul on märgatavalt kahanenud inimeste hulk, kes minuga siin esimest korda tutvust tehes peaks tunnistama, et nad Eestist varem kuulnud ei ole. Tihtilugu on nad isegi kohal käinud, olgu selleks kasvõi mõnetunnine tiir Tallinna vanalinnas Balti mere kruiisi jooksul või põgus komandeering.

Põgus ajalooline ülevaade sellest, kes Eestist ilma külla kutsumata on üle käinud ( taanlased, Liivi ordu, taanlased, Liivi ordu, rootslased, tsaariaegsed venelased, impeeriumi venelased, Nõukogude venelased, sakslased, venelased) paneb enamuse siiski pead vangutama ja lausuma "No wonder your flag is black and blue" ("Pole ime, et teie lipp on must ja sinine").

"Black and blue" tähendab inglise keeles sinikat. Poeetilist psühhoanalüüsi edasi arendades võiks sümboolselt ka lisada, et valge lipp on ju alla-andmise sümbol. Materdada on vaene Maarjamaa saanud sama palju kui loll naine, kes ühe vägivaldse mehe juurest teise, veel hullema juurde satub ning lõpuks arvabki, et kui "lööb, siis armastab".  Pole ime, kui lõpuks kogu inimväärikus kadunud on.

Selline tunne valdab mind iga kord, kui järjekordsest rahva narritamisest kuulen. Sihuke näide: teatavasti on juba pikemat aega nafta hind kogu maailmas langenud peaaegu rekord-madalale. Normaalses kapitalistlikus majanduses tekitab see tanklas pumba juures loogiliselt ka odavama bensiini hinna.

Praeguse seisuga on New Jersey osariigis 1 gallon keskmiselt $1.49 USA dollarit ehk siis liitritesse ja eurodesse ümber arvestatult circa 33 senti liiter. Eestis aga tõuseb aktsiisi tõttu hind ja tanklas pumbatakse kliendilt rohkem raha taskust välja. Tore. Selliseid orjarahva mõnitamise näiteid oskate ise tuua rohkemgi veel. Kasvõi päästetöötajate koondamine ja ettepanek neile depoos olemise asemel 10 eurot ööpäevas maksta kodus valvel oleku eest.

Minu arust oleks otstarbekam siis juba igale kodanikule otse 10 eurot päevas maksta selle eest, et kui kodus tulekahju tekib, on ta ise ju kohe sealsamas, et mannerguga leegile vett peale visata. Lõikad kogemata ketassaega näpu otsast, traagelda see tamiiliga tagasi ja asi ants. Jne jne. Loogiline ju.

Käimas on ka Eesti Vabariigi 100. aastapäeva tähistamise äge promo ja ajuderagistamine, et mida kingid SINA, muidumats, sel suurel pühal Eesti Vabariigile? Kes istutab tammesid, kes loob luuletusi, kes küpsetab kooki või koob lippu. Noh nagu ikka, kui mõisnikel pidu oli, siis tekkis ka talupoegadel natuke nagu pidulikum tunne ja pisike elevus. Aga kas mitte pole nii, et riik see on rahvas?

Kõik see maksude maksmine ja riigiaparaadi nuumamine koos igasuguste ärmatamiste ja rollotamistega, kas see tasub ära? Selles mõttes, et kuidas olete rahul teenuse kvaliteediga, mille eest nii kõrget hinda maksate? Eriti veel nüüd, mil rahvateenrid ei peagi enam täitma kohalike valijate poolt esitatud ootuseid, vaid kuulekalt ainult Moskva, vabandust - Brüsseli direktiive. Kõik juhtnöörid tulevad keskusest, nagu minuajal öeldi.

Sestap mina, kui praktiline inimene, teen sihukese ettepaneku Eesti Vabariigi 100. juubeli puhul: igasuguste tillulillutamiste asemel teha selline praktiline kingitus - kodanikupalk. Näiteks 1000 eurot kuus. Ja sellega võib juba algust teha homsest, ei pea ootama 2018. aastat. On ju Eesti majanduslikult edukas ja igasuguste tipitäpi äppidega innovaatiline ning riigil raha nagu raba. Seda vähemalt välisajakirjanduses ilmuvate artiklite põhjal. Ja riik, see on rahvas. Lisaks sellele - igal vabariigi aastapäeval igaühele trikoloorivärvis kanapee ja kiluvõileib, aga ainult kõlbeliste kokkade poolt!

 Head pidutuju!

Jaga artiklit

48 kommentaari

P
p.s.  /   23:44, 1. märts 2016
armas nipernaadi, sa oled küll mänginud märkimisväärset rolli minu virtuaalsuhtluses, aga natuke hindad sa oma rolli siiski üle.
kuidas ma ave blogi märkasin, ma ei mäleta. vb oli see kuidagi seotud sinuga. lusti blogiga see päris kindlasti nii polnud. nagu sa hästi tead, huvitas mind seal hoopis keegi teine.
tean mõnda blogi, kus sa oled osalenud, aga sinu sabas ma sinna pole läinud.
miks ei kommenteeri ma meesblogijaid? sport mind ei huvita, ajalugu huvitab, aga need on ju faktid - mida seal vaielda.
möönan, et olen sel korral olnud ülekohtune nii sinu kui ave suhtes. tõde on küll tähtis, aga vahel võib lapsikuvõitu valed tähelepanemata jätta.
P
paša  /   23:42, 29. veebr 2016
ja kuidas küll nii elukogenud mees ikka veel naiste lubadusi usub. mõnikord jagatakse lubadusi selleks, et sõlmida rahu. ja unustatakse need kui rahu igavaks muutub.

Päevatoimetaja

Silja Ratt
Telefon 51993733
silja.ratt@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis