5
fotot
ŠOKK: 11. septembril 2001 hõivasid al-Qaedaga seotud 19 terroristi neli reisilennukit ja ründasid nendega varem välja valitud objekte. Kaks lennukit lennukit rammisid New Yorgis Maailma Kaubanduskeskuse kaksiktorni. (Vida Press)

Sel nädalal mälestatakse Ameerika Ühendriikides ja teisteski maades maailma ühe suurema terrorirünnaku ohvreid. Homme, 15 aastat tagasi, 11. septembril 2001. aastal hukkus selles katastroofis ligi 3000 inimest. Paraku pole siiani teada terrorirünnaku kõiki üksikasju.

11. septembril 2001 mattus Manhattan sõna otseses mõttes paksu tolmupilve, milles oli asbesti-, klaaskiu-, elavhõbeda-, benseeni-, teiste keemiliste ühendite ja kantserogeenide osakesi.

Kõike seda hingasid sisse need, kes jäid pärast terrorirünnakut ellu, aga ka need, kes tulid inimesi päästma. Ametlikel andmetel kasutati WTC ehitamisel 300 kuni 400 tonni asbesti.

Juba järgmisel aastal ilmusid esimesed teated rasketest haigestumistest. New Yorgi tuletõrjes töötanud meditsiinidoktor David Prezant märkas, et WTC kustutustöödel osalenud tuletõrjujatel ilmnesid hingamisteede haigused, mida ta nimetas WTC köhaks (WTC Cough Syndrome).

2014. aastaks oli kannatanutest või päästetöödel osalenutest haigestunud vähki umbes 2500 inimest. Eksperdid olid veendunud, et nende arv suureneb lähiaastatel jõudsasti. Ja neil oli õigus, sest käesoleva aasta 30. juuniks oli vähihaigeid juba 5441.

Nende hulgas 4692 päästetöötajat, vabatahtlikku, kes aitasid likvideerida rünnaku tagajärgi New Yorgis, Pentagonis ja Pennsylvanias ning 749 inimest, kes elasid, töötasid või õppisid 2001. aasta septembris-oktoobris WTC lähedal. Neil inimestel on diagnoositud 6378 vähihaigust – paljudel haigestunutel on avastatud mitu vähiliiki.

Eelmisel aastal suri vähki 42aastane Marcy Borders, keda oli hakatud Stan Honda kuulsa foto põhjal kutsuma Tolmunaiseks (Dust Lady), sest ta oli 11. septembril fotograafist möödudes üleni koos tolmu ja tuhaga. Tõenäoliselt oligi tema surma põhjus seesama tolm ja tuhk.

Kuid vähk pole ainus haigus, mis Ameerikas terrorirünnakuga kanda kinnitas. Tänavu augustis avalikustatud uurimisandmetel on 11. septembri tagajärgede likvideerijatel avastatud mäluprobleeme.

Esimestena tragöödiapaika jõudnud 818 inimesest tekkisid kognitiivsed häired 104 (ehk 13 protsendil) ja 10 inimest on muutunud dementseteks. Stony Brooki ülikooli õppejõu Sean Cloustoni arvates on need arvud jahmatavalt suured, sest haigestunute keskmine vanus on kõigest 53 aastat.

Ameeriklased ei tunne end turvaliselt

Maailma ajaloo suurimast terrorirünnakust on möödunud 15 aastat, kuid ameeriklased ei tunne end ikka veel turvaliselt. Viimastel aastatel on USA valitsus rakendanud mitmeid abinõusid, et hoida ära järgmised terroriaktid.

Nii on USA algatanud mitu sõda ja osalenud teistes sõjalistes operatsioonides, et teha lõpp al-Qaedale. Ka sisemine julgeolek korraldati ümber.

Kõigele sellele vaatamata on ameeriklased ikkagi hirmunud ja ei loodagi olukorra paranemist. Chicago rahvusvaheliste suhete nõukogu (Chicago Council on Global Affairs) selgitas välja, et tervelt 42% ameeriklastest tunnetavad, et riigis on ohtlikum elada kui enne 11. septembrit 2001.

«Trumpi migratsiooni-poliitika korral poleks need isikud, kes ründasid Maailma Kaubanduskeskust, mingil juhul meie riiki sattunud.» Donald Trump (AFP / Scanpix)

Kaks aastat tagasi arvas nii vaid 27% küsitletutest. Ja koguni 89% on veendunud, et terrorism saab tulevikus kõigi inimeste lahutamatuks osaks. Need tulemused saadi juunikuus, kui küsitleti 2000 täiskasvanud ameeriklast.

Kuna ka USA presidendi Barack Obama arvates pole terrorioht Ameerika Ühendriikidest kusagile kadunud, siis pikendas ta 30. augustil erakorralist olukorda riigis veel üheks aastaks.

See kehtestati 14. septembril 2001. Pärast seda kuupäeva on korraldust igal aastal uuendatud. Dokumendis pole küll loetletud USA võimude konkreetseid tegevusi terroriohu korral, kuid see on vajalik juhul, kui on vaja kehtestada vastavaid reageerimisabinõusid.

Avalikustati raporti viimane osa

Tänavu juulis avalikustas USA Kongress 11. septembri terrorirünnaku ametliku raporti senini salastatud 28 lehekülge, mis sisaldab infot inimestest, kes toetasid terroriste.

Sealt selgub, et mitu Saudi Araabia kodanikku, kes on seotud oma riigi valitsusega, abistasid rahaliselt ja muul moel mõnd terroristi – nad aitasid neil üürida eluruume, avada pangakontosid ja õppida lennukijuhtimist. Teatavasti olid 19 kaaperdamisterroristist tervelt 15 Saudi Araabia kodanikud.

Samas rõhutas Valge Maja ametlik esindaja Josh Earnest, et need leheküljed ei tõesta, et Saudi Araabia võimud oleksid etendanud terroriaktides mingit rolli.

Peaaegu kogu 838-leheküljeline raport (Final Report of the National Commission on Terrorist Attacks Upon the United States) avaldati 2004. aastal, kuid tollane president George W. Bush salastas sellest 28 lehekülge, väites, et selles sisalduv info võib takistada juurdlust.

Samas nõudsid hukkunute omaksed enam kui 13 aasta jooksul raporti salastatud osa avalikustamist. Nii omaste kui ka mõne USA poliitiku arvates võisid nendel lehekülgedel mainitud inimesed olla teadlikud terrorirünnakute kavandamisest.

Kuigi mitu USA poliitikut teatasid, et avalikustatud peatükk ei sisalda midagi sensatsioonilist ega tõestatud fakte, vaid pigem kontrollimata vihjeid, oli Florida osariigi endine senaator Bob Graham teisel arvamusel. Ta kuulus ka terrorirünnakute uurimiskomisjoni koosseisu. Grahami sõnul toetasid Saudi Araabia võimud terroriste aktiivselt ja rahastasid neid.

Uue avalduse tegi Graham 31. augustil, kui teatas, et FBI ei kuulanud juurdluse käigus üle terrorirünnakute korraldamise üht peamist kahtlusalust Omar al-Bayoumit vaatamata sellele, et Briti võimud arreteerisid ta pärast 11. septembrit.

Graham on endiselt veendunud, et Saudi Araabia etendas 11. septembri rünnakutes väga olulist osa.

Samas on USA keeldunud arusaamatutel põhjustel (juurdluse huvides!) senini avalikustamast 11. septembril 2001. aastal kaaperdatud lennuki pardal salvestatud helifaili. See pärineb lennukist, mis võttis suuna Washingtonile, kuid ei jõudnud sihtkohani.

Seetõttu ongi salvestus säilinud. Prokuröri teatel sisalduvad helifailis olulised andmed, mis kinnitavad lennuki röövimist ja pilootide tapmist, aga samuti võib sellel kuulda terroristide kavatsustest ja tunnistajate sõnu.

USA Senat andis tänavu maikuus loa 9/11 terroriaktides kannatanud inimestel hageda teiste riikide kõrval ka Saudi Araabiat, sest sedagi riiki kahtlustatakse terrorismi sponsimises. Vastav dokument, milles pole ühegi konkreetse riigi nime siiski mainitud, kannab peakirja "Õigusemõistmine terrorismi sponsorite vastu" ("Justice Against Sponsors of Terrorism Act").

New Yorgi kohus aga kohustas 2016. aasta märtsis Iraani võime maksma 10,5 miljardit dollarit kompensatsiooniks terroriaktide ohvritele ja nende omastele, sest Iraan pole suutnud tõestada oma mitteosalemist terrorirünnakutes. USA valitsus pole aga esitanud neile ühtki ametlikku süüdistust.

Trumpi suhtumine

Vabariiklaste presidendikandidaat Donald Trump on võtnud 2001. aasta terrorirünnaku asjus mitmel korral sõna. Ta on pannud kogu vastutuse katastroofi eest tollasele presidendile George W. Bushile: "Rääkige mida tahate, kuid Maailma Kaubanduskeskus hävitati tema valitsemisajal."

Samas on Trump öelnud, et Bushi peamine eksimus oli sõja alustamine Iraagis, sest selleks raisati kaks triljonit dollarit, kaotati tuhandeid inimesi ja destabiliseeriti olukord Lähis-Idas.

Trump on korduvalt väitnud, et kui tema oleks olnud2001. aastal president, poleks terrorirünnakut toimunud, sest ta poleks lubanud Bushi asemel terroriste riiki.

Kuu aega tagasi teatas Trump Floridas esinedes taas: "Trumpi migratsioonipoliitika korral poleks need isikud, kes ründasid Maailma Kaubanduskeskust, mingil juhul meie riiki sattunud." Trump tunnistas, et kaotas WTC rünnakuga kaotas sadu sõpru.

Tänavu mais ennustas Trump, et kui migratsioon USAsse jätkub samas ulatuses, siis võib Ameerikat tabada 9/11 mastaapidega võrdne terrorirünnak. Tema sõnul on moslemiriikidest pärit migrandid võimelised taas midagi sarnast korraldama.

Olgu veel öeldud, et Trumpil on selgeltnägijagi võimeid. Aasta enne 11. septembrit nägi ta oma 2000. aastal ilmunud raamatus "Ameerika, mida me väärime" ("The America We Deserve") ette New Yorgis juhtunud tragöödiat, kusjuures ta sidus terrorirünnakud juba siis Osama bin Ladeniga.

Ta kirjutas: "Ma olen veendunud, et meid ähvardab terrorirünnak, mille tulemusel Maailma Kaubanduskeskuse pommitamine näib lastesünnipäeva ilutulestikuna." Trump oli juba 2000. aastal kindel, et bin Laden kuulutatakse üsna pea vaenlaseks number üks. See osutus tõeks.

9/11 ehk Nine Eleven

11. septembril 2001 hõivasid al-Qaedaga seotud 19 terroristi neli reisilennukit ja ründasid nendega varem välja valitud objekte. Esimene lennuk rammis New Yorgis Maailma Kaubanduskeskuse (World Trade Center, WTC) põhjatorni, teine lõunatorni ja kolmas Pentagoni hoonet.

Vaid neljas lennuk ei jõudnud Washingtonis plaanitud kohta (sihtmärk võis olla Valge Maja või Kapitoolium), kukkudes Pennsylvania osariigis alla.

Peale 19 terroristile hukkus rünnakutes 2977 inimest, kelle hulgas oli kõige rohkem ameeriklasi, kuid veel 91 riigi kodanikke.

Eestlasi polnud hukkunute seas. Neljas lennukis sai surma 265 inimest (keegi ei pääsenud eluga), Maailma Kaubanduskeskuses ja selle ümbruses hukkus 2606 ja Pentagonis 125 inimest.

Enam kui tuhandet ohvrit pole siiani suudetud identifitseerida. Pärast Pearl Harborit (7. detsembril 1941 hukkus ca 2400 ameeriklast) oli 9/11 kõige ohvrirohkem rünnak USA pinnal, seetõttu on seda hakatud nimetama Teiseks Pearl Harboriks.

Terrorirünnaku materiaalne kahju oli enam kui 10 miljardit dollarit.

Peaaegu kohe pärast terrorirünnakut hakati kavandama uue WTC ehitamist, kuid nüüd koos memoriaali ja muuseumiga. Esimene hoone uuest kompleksist avatigi juba 2006. aastal, seejärel sai 2011. aastal valmis memoriaal ja muuseum avas uksed 2014. aastal.

Nagu purunenud hooned, nii koosneb ka uus Maailma Kaubanduskeskus seitsmest hoonest, millest praeguseks on valmis ehitatud kolm. Viimati, 2014. aastal sai valmis One World Trade Center (1 WTC), mis on oma 541 meetriga läänepoolkera kõrgeim ja maailmas kõrguselt kuues pilvelõhkuja. Järgmise hoone (3 WTC) avamine on kavandatud 2018. aastaks.

16. augustil 2016 avati pärast 15 aastat esimest korda WTC ruumides uuesti kaubanduskeskus, mis esialgu koosneb poolesajast kauplusest (esindatud on Apple, Victoria’s Secret, H&M, Under Armour, Lacoste jt firmad). Keskuse omanikkompanii Westfield paigutas ehitamisse ligi 1,5 miljardit dollarit ja selles on müügipinda 33 900 ruutmeetrit.

Kohus on jäänud toppama

Khalid Sheikh Mohammed (AFP / Scanpix)

Kuigi kõik kaaperdajad hukkusid rünnakutes, on siiski mõni tüüp elus, keda kahtlustatakse 9/11 korraldamises. Möödunud oli juba enam kui 13 aastat, kui vahistati Pakistani päritolu Khalid Sheikh Mohammed , keda peetakse terrorirünnakute peaorganiseerijaks.

Kuid ikka pole veel selge, kas Khalid ja veel neli tema Jeemeni, Kuveidi ja Saudi Araabia päritolu kaasosalist (Walid bin Attash, Ramzi bin al-Shibh, Ammar al-Baluchi, Mustafa Ahmad al Hawsawi) kunagi ka kohtu ette jõuavad.

Muide, esimene süüdistatav 9/11 asjus oli Saksamaal elav Maroko kodanik Mounir el-Motassadeq, kelle üle peeti kohut üle viie aasta ja lõpuks mõistis Hamburgi kohus ta 2007. aastal 15 aastaks vangi. Talle heideti süüks kuulumist terroriühendusse ja osalemist sadade inimeste tapmises.

Lahkus viimane päästekoer

Lahkus viimane päästekoer. (Reuters / Scanpix)

Tänavu juunis suri viimane pääste- ja otsingukoer, kes päästis 11. septembril New Yorgis inimesi. 16aastane kuldne retriiver Bretagne pandi magama Texases loomakliinikus ja tema surnukeha mähiti austuse märgiks USA lipu sisse. Veterinaarid lahkasid looma, et uurida 15 aasta taguste sündmuste mõju looma organismile.

Septembripäevil vaevalt kaheaastane Bretagne viibis koos perenaise ja dresseerija Denise Corlissiga kümme päeva terroripaigas, aidates inimesi päästa. Tollal töötas seal umbkaudu 300 koera, kuid praeguseks on nad kõik surnud.

Pärast üheksat teenistusaastat jäi Bretagne pensionile, kuid elas endiselt perenaise juures edasi. 11. septembri muuseumis on mälestuskivi vapra koera nimega.

Vandenõuteooriaid pole suudetud usutavalt kummutada

Vandenõuteooriad tekkisid kohe pärast 9/11 terroriakte, neid on väga palju ja need pole kuhugi kadunud, sest neid pole suudetud tõestada ega ka ümber lükata.

Nendesse teooriatesse on oma panuse andnud näiteks ufoloogid, kes näevad 11. septembri terrorirünnakute taga maaväliseid tsivilisatsioone ja tulnukaid.
Ühe teooria järgi polevat võimalik, et kaksiktornid varisesid kokku peaaegu kohe, kui lennuk oli neid ramminud.

See annab alust oletada, et terrorirünnak polnud mitte välis-, vaid sisemõjutamise tulemus. Seda, et terroriakti taga võivad olla USA valitsusasutused ja eriteenistused, on juba ammu räägitud. Kahtlustatud on ettekavatsetud plahvatust.

Uut tuult vandenõuteoreetikute tiibadesse puhus mainekas füüsikaajakiri EuroPhysicsNews, mis avaldas 28. augustil nelja autori kirjutise, milles väidetakse taas, et Maailma Kaubanduskeskus hävitati kontrollitud plahvatustega.

USAs sündinud, kuid Tais elav ärimees Paul Salo (pildil) tahab katseliselt üht-teist kindlaks teha. Ta teatas maikuus kavatsusest taaslavastada 11. septembri terrorirünnakud. Selleks olevat vaja kaht asja: lennukit Boeing-747 ja hüljatud pilvelõhkujat kusagil maapiirkonnas, näiteks Tais. Tema mõtte järgi peaks lennuk rammima hoonet kiirusel 800 km/h.

Paul Salo (Facebook)

«Kui selle tulemusel tekib pilvelõhkujasse tavaline suitsev auk ja midagi muud ei juhtu, siis on tegemist ju valega. Eks ole? Loomulikult see kurvastab kedagi, kuid me peame tõe teada saama,» rääkis Salo, kelle arvestuste järgi läheks mõtte teostamiseks vaja ca 1,5 miljonit dollarit. Samuti kavatseb ärimees müüa 5000dollarilisi pileteid nn esimesse ritta kõigile, kes soovivad vaatepilti täies ilus nautida.

Samas on kujunenud olukord, et mitmed tuntud inimesed, kes on uurinud 11. septembri sündmusi või jõudnud jälile mingitele ametlikust seisukohast erinevatele faktidele, saavad ootamatult enne surma, jõudmata uurimistulemusi või teadmisi avalikkusega jagada.

Eelmisel aastal leiti näiteks Londonist surnuna CIA töötaja Simon Kotz, kes oli paar kuud varem väitnud, et 11. septembri katastroof oli põhjalikult ette valmistatud erioperatsioon. Kotz kavatses septembris avalikustada oma väidet kinnitavad dokumendid, kuid suri enne seda oma korteris.

Jaga artiklit

40 kommentaari

R
R.M.  /   11:29, 11. sept 2016
Saab ju ka ilma "kaksiktornideta" ja ongi vähem elukörkust! Kena vananaiste elik indiaanisuve Eestimaale
https://youtu.be/ewjZoGRq134
Ä
Ärme unustame Eesti tragöödiat  /   10:48, 11. sept 2016
11.sept. hukkusid Kurkse tragöödias meie noored poisid.Meenutame ja avaldame kaastunnet nende omastele !

Päevatoimetaja

Marvel Riik
Telefon 51993733
marvel.riik@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis