3
fotot
(Teet Malsroos)

Kui tuli juba laastamistöö teinud, pole enam sõelast kasu. Aga ämbrist? Kõlab totra võrdlusena, aga paistab, et Toomas Hendrik Ilves endale siiski ämbri leidis ning üritab Ermamaaga seoses selgitusi anda. Õhtuleht vaatab, kas ja mis tema selgitustest ka varasemate vastustega kattub. 

"Viimaste päevade meediakajastus minu ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse otsuse ümber on tekitanud palju küsimusi ja süüdistusi. Keegi peale minu ei saa ega peagi neile vastama. Võtan omaks, et järelikult pole varasematest selgitustest piisanud. Selles pole mul kedagi teist peale iseenda süüdistada. Mul on kahju, et sellesse kõigesse on praeguseks tõmmatud EASi tänased ja eilsed töötajad, samuti mu kunagised head kolleegid ja abilised Vabariigi Presidendi Kantseleist."

Varasemaid selgitusi pole praktiliselt olnudki. Kogu Ilvese teise ametiaja jooksul oli nii EASi kui presidendi kantselei hoiak tõrjuv. Pidevalt sai lugejatele napilt vahendada -  EAS kinnitab, et hetkeseisuga kehtib kokkulepe, mille järgi peab Ermamaa 2017. aastast jätkama äriplaani elluviimist ja toetuse eest soetatud vara sihtotstarbelist kasutamist kuni 2020. aasta 31. juulini.
Tegelikkus oli sootuks teine. Ka siinkirjutaja vestles mõni aeg tagasi niinimetatud off the record vestluse käigus EASiga seotud inimestega, kes nentisid, et olukord on hapu ja mõeldakse, kuidas see vähegi meedias teisejärguliseks uudiseks jätta.
Muide, 2006. aastal presidendiks kandideerides märkis Ilves küsimuse peale, kui palju peaks rahvas siiski teadma presidendikandidaadi tegevusest ja minevikust - "Päris palju, sest kandidaadi tänased ja eilsed tegemised on ju aluseks tema tulevase võimaliku tegevuse kohta hinnangu andmisel."

"Mu tollal koduse eksabikaasa Evelini plaani rajada Ärma tallu kohalik taluturismi ja konverentsikeskus suhtusin toetavalt. Temal oli selleks aega ja tahtmist, tunnustan teda tagantjärele siiralt pealehakkamise eest. Aga andsin nii toona kui ka praegu endale selgesti aru, et minul seesuguseks ettevõtmiseks vajalikku visadust, samuti oskuseid pole. Ma ei poe Evelini selja taha ega lükka teda ette. Seesugused suured, ühist kodu puudutavad otsused sünnivad peres alati koos."

Ilves surub end tahtmatult või tahtlikult nurka ning rõhutab, et otsuste taga oli pigem Evelin Ilves. Tõsi, ehk oligi. Tsiteerides ajalehte Sakala (2006. aasta jaanuar). ""Oleme pikka aega mõelnud, et talu peaks ennast ise ära majandama," rääkis Evelin Ilves. "Toomas üritas siin rukist kasvatada ja põllumajanduskonsultandid on soovitanud ka astelpaju või maarjakaske viljeleda, kuid lõpuks leidsime, et me ei ole ikkagi põllumehed ja peaksime tegelema sellega, mida oskame.""

"2006. aastal, pärast nii pangalt võetud laene kui EASilt saadud toetust (millega kaasnesid kohustused), andsin järele palvetele kandideerida riigipeaks. Vastu toonaseid ootuseid osutusin valituks. Korraga muutus Ärma talu staatus ja kõik sellega seotud plaanid. Kordades muutus ka mu sissetulek, mõistetavatel põhjustel on eurosaadiku palk suurem kui Eesti riigipea oma. Ainus, mis ei muutunud, olid kohustused, sealhulgas EASi toetuse aluseks olnud äriplaan."

Toonaste ootuste kohta - avaliku arvamuse küsitlused näitasid, et Ilvesel on Arnold Rüütlist tunduvalt suuremad võimalused. Tsiteerides Emorit (2006. aasta september): "Kui valiku teeks rahvas, oleks järgmine president Toomas Hendrik Ilves. Teda toetab 48 protsenti eestimaalastest Arnold Rüütli 34-protsendilise toetuse vastu, näitas TNS Emori uuring." Toona ei kibelenud Ilves ka ametipalga üle kurtma, vaid seadis suuri sihte Eesti jaoks. Presidendiks kinnitamise kõnes märkis ta: "Astun täna teie ette, täis austust ja aukartust. Mõistan, et väärikate eelkäijate kombel jätkamine ning vabariigi vaimu kandmine hakkab täitma mu töid ja päevi. Kohustus hoida ja edasi kanda 1918. aastal loodud Eesti riiki kätkeb endas vastutust, mille olete järgmiseks viieks aastaks mulle usaldanud."

"Mõnda aega üritas Evelin vastuvoolu ujuda. OÜ Ermamaa võttis Ärmal vastu maksvaid kliente, toimusid üritused. Ent üsna pea sai selgeks, et presidendi kodu on midagi muud kui eurosaadiku oma. Julgeolekukaalutlused ei võimaldanud hoida samal ajal sama katuse all riigipead ja kontrollimata taustaga külalisi. Samuti tuli alati pärast klientide lahkumist läbi viia ulatuslik ja kulukas julgeolekukontroll tuvastamaks, et keegi külalistest polnud paigaldanud hoonesse enesest julgeolekuriski kujutavaid seadmeid.

Teisalt olnuks vähemasti eetiliselt küsitav kui mitte potentsiaalselt korruptiivne olukord, kus presidendi abikaasale kuuluv ja tema juhitav ettevõte ajaks presidendi kodus eraäri. Ühesõnaga – tuli leida lahendus, mis võimaldaks mul täita kohustusi pankade ja EASi ees minemata vastuollu antud lubaduste ja Ermamaa äriplaaniga."

Tekib küsimus, kui eetiliselt küsitav oli olukord, et Ilves maksis üüri iseendale ehk "raha ühest taskust teise" põhimõte... 

"Et kuidas sai minust turismitalu ainus klient, sisuliselt üüriline oma kodus. Aga midagi paremat ei mina ega keegi teine tookord välja mõtelda ei suutnud. EASi toetuse aluseks olnud äriplaan külmutati ajani, mil ma enam president ei ole. Ermamaa pankroti vältimiseks ja panga ees võetud kohustuste täitmiseks tasusin pea kümme aastat oma presidendipalgast umbes 1000 eurot kuus oma abikaasa osaühingule."

Ilves kandis iga kuu Ermamaa arvele 958 eurot. Kui ta Evelinist 2015. aasta kevadel lahutas, kirjutati Ermamaa tema nimele. Edaspidi kandiski ta raha omaenda arvele. Ent on ilmselge, et ka varasemalt läks raha ikkagi pere ühisesse eelarvesse. Tekib küsimus, Ilvese väidetele toetudes, miks ei suudetud midagi paremat väja mõelda - kas poleks pigem mõistlik olnud leping lõpetada? Tõsi, siis tulnuks ka toetus tagasi maksta.

"Vahepeal sai Ärmast omamoodi riiklik turismiobjekt. Pea kümne aastaga võtsin seal vastu ligi 4000 külalist. Eesti kultuuri- ja kodukanditegelasi, ettevõtjaid, sportlasi, poliitikuid, ELi volinikke. Aga ka 9 presidenti ja arvukalt teisi välismaa sõpru ja partnereid. Kordagi ei tekkinud mõtet küsida oma koduuste avamise eest kelleltki raha, kuigi äriettevõtte loogika seda nõudnuks. Kümne aastaga sai Ärmast kindlasti Mulgimaa, kaudselt kogu Eesti visiitkaart. Selline, mitteformaalne viis külalisi võõrustada on osa diplomaatiast ning usun siiralt, et see aitas kaasa Eesti käekäigule. Täpsustan igaks juhuks kohe, et nende arvukate vastuvõttudega kaasnenud kulusid, näiteks toitlustamisele, eest ei maksnud kinni ei mina ega OÜ Ermamaa. Need olid riiklikud, mitte isiklikud kokkusaamised."

Hetkel on taas kaalukausil, kas ja millal valmib presidendi residents. Liberty mõisa taastamine neelaks riigieelarvest 5,4 miljonit eurot. Samal ajal räägib Ilves, kuidas tema kodukoht oli Eesti visiitkaardiks - jah, aga ajutiselt! Just Ilvese valitsemisaja alguses otsustati loobuda toonasest Paslepa residentsist ning müüdi see maha ärimees Armin Karule. Tühjad pihud - uue presidendi visiitkaardiks on vaid napid ruumid Kadriorus ning kodu Nõmmel. Ilvesele meeldis oma kodus kaugeid külalisi võõrustada, aga see oli ajutine lahendus. Ja mis turismitalu (äriplaani kohaselt - toim) see on, kuhu pääsevad vaid valitud? Tavainimesele piirdunuks käik Ärmale sellega, et kui turvapostist mööda astud, sõidab kohale mustade klaasidega turvaauto, millest astub välja turske turvatöötaja, kes uurib: "Miks te siin olete?"

(Laura Oks)

"Pärast 2011. aasta sügist ehk mu teise ametiaja algust tuli hakata mõtlema, et mis saab pärast seda, kui Ärma kaotab oma „riikliku objekti“ staatuse. Nagu nüüd tean, tegi EAS 2012. aastal otsuse, et juhul, kui äriplaani lahtikülmutamine ei peaks miskipärast õnnestuma ehk kui Ärma talu turismiobjektina enam ei tegutse, siis tuleb Ermamaal tagastada EAS-ile 10% saadud toetusest. Ma ei teadnud toona selle otsuse detaile."

Võtsin raamatukogust raamatu laenuks ja koju riiulile tolmu koguma ta jäigi, aga alles hiljem sain teada, et pean maksma viivisena osa selle maksumusest. Ahh, tühja sellega, ei viitsinud väga süüvida. Kõlab väga segase mõttekäiguna, aga sama arusaamatud on ka Ilvese väited. 

"Koos abielulahutusega läks Ermamaa omand kõigi õiguste ja kohustustega Evelinilt üle minule. Abieluvara jagamine on intiimne tegevus, mistõttu selle detailidesse ma siinkohal ei lähe. Ent kodutalust ma loobuda ei saanud."

Ilves on väitnud, et ta ei teadnud kokkulepetest EASiga mitte midagi. Samas kinnitas Ilvese toonane nõunik Toomas Sildam 2015. aasta kevadel Õhtulehele, et läbirääkimised käivad. 
Toonases artiklis: "Kas Toomas Hendrik jätkab rendimakseid või tehakse kokkulepped EASiga ümber? Toomas Sildam: "Lahutus ja varasuhete muutus on oluline asjaolu. Selle valguses tuleb senised kokkulepped ja lepingud osapooltega (pank, EAS) uuesti läbi rääkida ja tingimused kokku leppida. Kuna neid täna veel ei ole, ei ole võimalik ka anda täpseid kuupäevi või konkreetseid vastuseid teie küsimustele.""

"Nüüd, ametist lahkudes, tuli otsustada. Nagu olen varem juba möönnud, siis turismiettevõtja ainest minus ei ole. Käiku läks 2012. aasta EAS-i otsus. Ma ei veereta vastutust ega süüd: ju siis leidis EAS, et Ärma on suures osas oma rolli turismiobjektina – tõsi, teistsugusena, kui algne äriplaan ette nägi – 10 aastaga täitnud. Usun, et kõik algatatud auditid ja uurimised kinnitavad seda – et asjaajamine pole mitte ainult juriidiliselt korrektne olnud vaid et ka sisuline mõju piirkonna arengule, mida toetust eraldades eeldati, on kuhjaga saavutatud."

Ilmselt panevad need väited pea igal väikeettevõtjal hambad krigisema. Kui toetuse mõte on see - saan, teen uue äriplaani - oleks see muidugi mõistetav, aga selliseid toetusi ei jagata. Mõelgem, nii võiks ju Taavi Rõivas taotleda toetust ka Stenbocki majale, seal on ikkagi käinud nii prints Harry, Barack Obama kui Angela Merkel. 

"Nagu selle selgituse alguses kirjutasin: avalikku teavitustööd pidanuks olema rohkem, praegune jutt on paar nädalat, ilmselt aga juba aastaid hiljaks jäänud. Oleksin pidanud eelöeldut varem ja julgemini ise selgitama. Aga see ei muuda põhilist: minu parima teadmise kohaselt pole ühtegi Eesti ja Euroopa Liidu maksumaksja eurot õigusvastaselt paigutatud minu ja mu pere kodu, Ärma talu, ehitamisse, arendamisse ja ülalpidamisse. Ärma talu väravad on ka tulevikus lahti kõigile minu ja Eesti sõpradele, loodan, et nii tulevatest kui olnud kohtumistest tõuseb Eestile kasu."

Ermamaa tagasimaksetega seotu avalikustas EAS 12. oktoobril vastu tööpäeva lõppu. Ilvese enda esimene napp kommentaar ilmus ta Facebooki lehele paar päeva hiljem. Tea, kas lõpuks võeti appi osavad PR-nõustajad, aga siiski tuli praegune pikem selgitus suhteliselt hilja. Mis puutub sellesse, et võinuks varem selgitada - Õhtuleht ja ka teised väljaanded on aastaid presidendi kantseleist Ermamaaga seotu kohta uurinud, aga vastused on alati napid ja tõrjuvad.

Tasub ka loota, et Ilves siiski mõistab riigi panust oma kodutallu laiemalt. Oma avalduses märkis Ilves. "Aga kantselei pole kunagi panustanud sentigi ei talu kapitaalremonti ega põhivarasse. Need asjad seisid rangelt eraldi."

Iga-aastased kulutused Ärma talu ülalpidamisse on olnud üle 60 000 euro. Sealhulgas on remonditud näiteks turvasüsteeme ja muud taolist. Omal ajal sai Evelin Ilves köögimööbli imeodavalt (jääkväärtus) välja osta. Ehk tegelikult on riigieelarvest Ärma tallu paigutatud küll. Maitse asi hinnata, on seda palju või vähe.

Ermamaad puudutav audit valmib novembri alguseks.

Jaga artiklit

159 kommentaari

P
Põrguvürst  /   23:05, 23. okt 2016
mingi lihtlabase ja juhmardliku petise,suli,ärmayaja isiku juures nii palju kära,faktid räägivad ju et on ärmataja,kantija,petis,seega kes on kuritegevuse,korruptsiooni poolt ,õigustavad seda tolgust,kes on ausad inimesed mõistavad hukka--ise see juhmard aru ei saa kui õõvastav ta oma jokkimiste ja ärmatamistega enamusele rahvale on--
T
TEADMISELS VÕHIKUTELE  /   17:13, 23. okt 2016
§ 11. Presidendi hüved pärast ametivolituste lõppemist
(1) Pärast ametivolituste lõppemist on presidendil, kelle ametivolitused ei ole lõppenud ametist tagasiastumise või süüdimõistva kohtuotsuse jõustumise tõttu, õigus:
1) saada oma kasutusse elu-, esindus- ja tööruumid ruumide üüri- ja korrashoiukulude hüvitamisega riigi poolt või saada riigilt hüvitist presidendi elukoha korrashoiuga seotud mõistlike kulude eest;
2) saada oma käsutusse nõunik ja sekretär, kes on Vabariigi Presidendi Kantselei teenistujad;
3) saada ühekordset hüvitist ühe aasta ametipalga ulatuses;
4) kasutada riigi kulul ametiautot ning selle korrashoiu ja kasutamisega seotud teenuseid;
5) saada käesoleva seaduse §-s 6 nimetatud korras hüvitist lähetuskulude ja muude põhjendatud kulutuste eest.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud hüvede vahel otsustab Vabariigi Valitsus korraldusega ühe aasta jooksul alates presidendi ametivolituste lõppemisest, arvestades presidendi ühiskondlikku positsiooni ja funktsioone, mida president täidab pärast ametivolituste lõppemist, Eesti Vabariigi rahalisi võimalusi ning presidendi arvamust. Elu-, esindus- ja tööruumide kasutusse andmisel ei kohaldata riigivaraseaduse sätteid.
(3) Presidendi surma korral ametivolituste või lõikes 2 sätestatud ajal otsustab Vabariigi Valitsus korraldusega elu-, esindus- ja tööruumide kasutusse andmise presidendi lesele või presidendi elukoha korrashoiuga seotud mõistlike kulude kandmise kuni lese surmani.
(4) Pärast ametivolituste lõppemist jätkub presidendi kaitse vastavalt §-le 8. Vabariigi Valitsus võib korraldusega otsustada presidendi lese soovil elukoha valve pikendamise kuni lese surmani.
[RT I 2006, 7, 41 - jõust. 13.02.2006]

Päevatoimetaja

Silja Ratt
Telefon 51993733
silja.ratt@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis