Enamik meist suhtub Balti riikide peaministrite poolt äsja allkirjastatud Rail Balticu ehituskavasse tavapärase rehepapimentaliteediga – kuni EL sellest üle 80 protsendi kinni maksab, siis võib selle ju valmis ehitada ja küllap kümne aasta pärast vaatame, kuidas seda kasutada annab. Muidugi tuleb aru saada nende inimeste murest, kelle hoovist uus raudtee läbi sõitma hakkab või kelle talumaad poolitab, kuid loodetavasti saavutatakse nendega hüvitiste osas samasugune kompromiss kui Vene piiri äärsete maaomanikega uue piiri väljaehitamisel.

On selge, et lähema kümnendi jooksul annab raudteeehitus tööd paljudele kohalikele, isegi kui peatöö- või ka alltöövõtjateks saavad olema välisfirmad. Tegemist vajavate tööde maht on sedavõrd suur, et isegi  teehooldajad on mures, mis saab teedeehitusest ja –hooldusest, kui tõenäoliselt kõik suuremad selle ala ettevõtted on rakkes tulutooval raudteeehitusel. Liiva ja kruusa kallinemisest ei maksa rääkidagi. Seega turgutab raudteeehitus meie majandust isegi siis, kui kümnendi jooksul peaksid asjad maailmamajanduses hapuks minema.

Sootuks iseasi on aga see, mida raudteega peale hakata selle valmimisel. Kümme aastat on siiski sedavõrd pikk aeg, et uut ja kiiret ühendusteed võib vaja minna nii reisijate kui ka Soome ja Lääne-Euroopa kaubaveol. Me ei tea sedagi, kas kümne aasta pärast ei või pooleli olla ka juba Tallinn-Helsinki tunneli ehitus. Keegi ei suutnud ju ka paarkümmend aastat tagasi ette näha sellist reisijateliikumist üle lahe, nagu see praegu toimib.

Küll aga ootame valitsuselt avatumat ja selgemat teavitust Rail Balticu osas, vähendamaks kuulujuttude ja vandenõuteooriate mõju. Alates sellest, et raudteed on tegelikult vaja vaid Virumaa fosforiidist tühjaks vedamiseks või liitlaste sõjatehnika kiireks transportimiseks konflikti korral. Asist vastust vajab ka levinud seisukoht, et Tallinnast algav kiire raudtee lõpeb Poola piiril, kust Saksamaa poole tuleb edasi liikuda sisuliselt hobusega.

Lootust Rail Balticu õnnestumiseks annab ka Šveitsi porgandirongide tulek Eestisse, kus nurin käivitusviperuste üle kasvas kiirelt üle suureks probleemiks, et kõik sõitasoovijad hästi ei mahugi liiga populaarseks osutunud rongide peale.

Jaga artiklit

55 kommentaari

M
Mis maksab rongipilet?  /   06:01, 20. veebr 2017
Kui palju siis eestlasi igal päevalTallinn-Pärnu liinil liikuma hakkab? Mis see põhjus peaks olema - tallinna elanikud hakkavad Pärnus ja pärnakad Tallinnas tööl käima? Kas rongid on ikka täis?
Kust need reisijad võetakse ja KELLELE seda raudteed vaja on?
Mingil ajal Euroopa Liidu toetus kaob ju ära, oli see vist aastast 2021 ?
A
Allar_  /   13:01, 9. veebr 2017
kui rongiliiklus on kahesuunaline ja üks suund viib neist tulevikku, siis viib teine sund järelikult minevikku.. See on nagu teeks auto, mille külje peale on kirjutatud "teel tulevikku", 180-kraadise pöörde.

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis