4
fotot
Ukraina Intercity rong vaksalis väljumist ootamas. (AFP / Scanpix)

Ukraina taristuminister Volodõmõr Omeljan tutvustas ambitsioonikat plaani avada Musta ja Läänemerd ühendava reisirongiliini lõppjaamaga Tallinnas. Eesti rongieksperdid kiidavad idee heaks ning ka riik on soosival seisukohal. Kõige varem võiks see käiku minna juba sügisel. "Keegi peab nüüd hakkama selle projektiga tegelema - tegema tasuvusarvutused, sõlmima konkreetsed kokkulepped ja niitide plaanid," ütleb transiidiekspert Raivo Vare.

Omeljan käis oma mõtte välja Kiievis toimunud transpordialasel pressikonverentsil. Projekt on saanud juba nimeks 5 Pealinna Rong ja see ühendaks omavahel Kiievit, Minski, Vilniust, Riiat ja Tallinna. Pikemas perspektiivis ka Odessat. Eesti eksperdid näevad just vahepealsetel lõikudel suurimat perspektiivi.

Pikamaa reisirongi kogemus on Eestil olemas, kui lühikest aega 1993-97 oli käigus Tallinna ja Varssavit ühendav Balti Ekspress, mis tülikate piirikontrollide tõttu oma reisijad kaotas.

Eesti peaks projektis kindlasti kaasa lööma

Venemaa suunaline reisirong on aga praegugi käigus ning suurim reisijate arv on seal just öisel Peterburi-Moskva lõigul. Varem Tallinn-Peterburi-Moskva reisirongiliini opereerinud, nüüd veduri- ja piletimüügiteenust pakkuva Go Raili nõukogu liige Tiit Pruuli arvab, et leiduks väga palju reisijaid, kes sõidaks Kiievi ja Tallinna vahel, aga Tallinn-Riia, Riia-Vilnius võiks olla vägagi populaarsed, arvestades suurt hulka bussireisijaid, kes nende linnade vahel praegu liigub. Sama arvab ka transiidiekspert Raivo Vare, kes näeb veelgi suurimat potentsiaali miljonilinnade Minsk-Kiiev lõigul ning kõik sõltub väljumisaegadest.

„Selles projektis pole midagi võimatut, kui kõigil riikidel oleks veidi head tahet teha rongile piisavalt kiire liikumisgraafik, mida praegused trassid juba päris hästi võimaldavad. Eesti riik võiks selles koostööprojektis kindlasti aktiivne osaline olla,“ soovib Pruuli.

Tiit Pruuli prognoosib sõidu pikkuseks 12 tundi. (MATI HIIS )

Odav ja mugav lõunaekspress

Ideel on tõesti jumet, sest idasuunal meil praktiliselt puudub odava reisimise võimalus. Odavlennufirmad on vaid läänesuunalised. Ja puhkusereisijate jaoks oleks see mugav variant. Vare arvab, et Eesti reisijatele teeks sõidu atraktiivsemaks kiirus ja võimalus rongis ööbida ehk sleep-over variant. Mõistlik oleks kaks väljumist päevas. Pruuli prognoosib Tallinnast Kiievi sõidu pikkuseks natuke üle 12 tunni. „See sõltub peatuste arvust, neid ei tohiks kindlasti palju olla, 1-2 igas riigis. Pakun, et hinnad sajast paarisaja euroni sõltuvalt mugavusklassist. Vaadates, kui hea täituvusega on praegu Tallinn-Moskva liin, usun, et sel trassil võiks olla kommertsedu, kui veeremi soetamiseks tehtavad kulutused pole liiga suured.“

Veeremi kohapealt jääks see Ukraina kanda, sest Eesti ja Lätil selline võimekus puudub. Pruuli sõnul on Tallinn-Moskva liinil käigus kaks koosseisu koos mõningase reserviga. „Elroni soetatud Stadler rongid on light-trainid, mis mõeldud linnalähiliikluseks, kuid Eesti väiksuse tõttu ajavad asja ära. Pikamaareisideks need ei sobi, vaja on eri mugavusklassiga Intercity ronge, mida Eestil pole,“ selgitab Vare. Kuna Ukraina-Vene rongiliiklus on praktiliselt peatatud, siis on 58 rongipaari üle ja osa nendest kuulub Ukrainale ning neid saaks vabalt rakendada pikamaasõitudel.

„Tehnilised võimalused selleks on olemas, vajalikud kokkulepped on sõlmitavad, raudteetehnoloogilise poole pealt pole takistusi,“ ütleb Vare. Mis puudutab piiriületust, siis selles osas on Leedul juba vastavad tööd ammu tehtud, kuna läbi Leedu kurseerivad Venemaa Kaliningradi kauba- ja reisirongid. „Vaja on vaid ärimudeli teema lahendada. Reisijatepoolset katet on praegu raske hinnata, aga üldine kogemus ütleb, et enamasti ei reisita lõppjaamade vahel, vaid liini vahel punktist A punkti B. See mudel toimis ka enne kui käigus oli firmarong Tšaika (NL ajal sõitnud Tallinn-Minsk rong - toim),“ märgib ekspert ja viitab Tallinn-Moskva rongile, kus Peterburi-Moskva lõik on triiki rahvast täis. Vare arvates oleks positiivne selle raames kui saaks lõpuks hea ja ümberistumisteta Tartu ja Riia vahelise rongiühenduse.

5 pealinna rongi plaanitav marsruut. (Ukraina taristuministeerium )

Eesti saaks Ukraina pealt teenida

Ärilise poole pealt annaks Vare mugavaimad väljumisajad Ukraina poolele. „Küüniliselt  ja äriliselt lähendes selle projektile, siis ma paneks kõige sobivamad ajad miljonilinnadele Kiiev-Minsk, sest Tallinn on rongi tasuvuse mõttes liiga väike. Suurlinnades on rohkem rahvast, kes koormavad selle rongi ära,“ ütleb Vare ja spekuleerib, et ka Tallinnale peaks see logistiline aeg sobima, sest Kiievist väljudes läheb ju aega mööda.

„Rongil on veel üks oluline eelis ida poole lendamise ees on mugavus, sa saad seal magada - õhtul lähed rongi peale, magad ennast välja ja hommikul oled kohal ning hakkad asju ajama. Ja muidugi odavus ka,“ märgib ta ja ütleb, et sama põhimõte on ju praegu Moskva rongil.

„Keegi peab nüüd hakkama selle projektiga tegelema - tegema tasuvusarvutused, sõlmima konkreetsed kokkulepped ja niitide plaanid (konkreetsetel raudteelõikudel liikumise kellaajad - toim). Aga eetilisi takistusi selleks liiniks tõesti ei ole. Kui ukrainlastega tuleb mitmepoolne leping, siis mingi osa tulust jaotatakse ka Eestile. Ja kui need rongid pannakse korralikult liikuma, siis suudetakse ka korralikult teenida,“ märgib ta. See tähendab bürokraatlike sammude astumist, milleks kulub Vare arvates umbes kolm kuud ning hea tahtmise juures võiks kõige varem see rong hakata käima sügisest.

Raivo Vare: hea tahtmise juures võiks asi minna käiku juba sügisel. (Teet Malsroos)

Ukraina peab nüüd astuma järgmise sammu

Õhtulehega vestelnud Eesti riigiametid sellel projektil takistusi ei näe ega tee neid, küll aga soovitakse, et Ukraina pool asuks nüüd sõnadelt tegudele. „Majandusministeerium (MKM) omalt poolt takistusi reisirongiliini avamiseks ei näe, aga esmalt peaks huvitatud osapool ikka ise meiega ühendust võtma,“ ütleb MKM-is transpordi valdkonna kommunikatsiooniga tegelev Mihkel Loide. „Praeguse raudtee kasutamine reisiveoks ka pikematel distantsidel on kindlasti võimalik, kui vedajal selleks tahet on ja reisijaid õnnestub piisavalt leida. Suures plaanis rakenduksid samad reeglid ja korralduspõhimõtted nagu tänasele Moskva-Peterburi-Tallinn reisirongile, mida käitab Venemaa Raudtee tütarfirma FPK.“

Siseministeeriumi kommunikatsiooninõunik Merje Klopets ütleb, et piirikontroll toimub Schengeni alasse sisenemisel ja Schengeni alast väljumisel. „See tähendab, et kui see reisirongiliin ühendaks omavahel Kiievit, Minski, Vilniust, Riiat ja Tallinna, toimuks piirikontroll Leedu piiril. Seega piiriturvalisuse vaates on piirikontrolli teostamise kohustus Leedul. Eesti teostaks vajaduse korral pistelist kontrolli migratsiooni järelevalve raames.“

Maksu- ja tolliameti pressiesindaja Mailin Aasmäe kinnitab, et sellisel viisil tollikontrolli tegemises ei ole midagi uut, sest on kogemused Moskva rongi teenindamisel ja kompetents seega olemas. „Kui rong siseneb Euroopa Liitu mõne teise riigi kaudu, siis see tõesti tähendab seda, et sisenemisformaalsused ja tollikontroll teostatakse selles riigis,“ ütleb ta ja lisas, et MTA kontrolliks vaid vastavalt vajadusele keeldudest ja piirangutest kinnipidamist sarnaselt nagu kõikide sisemaa sõidukite puhul.

Ka Eesti piires reisijate veoga tegelev Elron kiidab ukrainlaste algatuse heaks. „Meie seisukohast on igati tervitatav kui rongisõidu võimalused avarduvad ning antud transpordiviis kogub populaarsust,“ märgib turundus- ja kommunikatsioonijuht Liina Hallik. 

Õhtulehega rääkinud Ukraina taristuminister Volodõmõr Omeljani abi Marõna Tomko ütleb, et projektiga tegeletakse ja lubab peagi ka üksikasju valgustada. Tulevast reisiliiklust lihtsustab juba olemasolev raudtee ja sarnane rööpmelaius.  „Asja teeb lihtsaks see, et meil on sama rööpmelaius 1520mm, mis teeb liikluse kiireks, sest puudub vajadus rattaid vahetada,“ viitab ta sunnitud pikkadele peatustele Ukraina ja Kesk-Euroopa liinidel. „See rong ühendab meid kolme Euroopa Liidu riigiga,“ lisab ta. Perspektiivis on ühendada ka Must ja Läänemeri nagu oli Leedu Suurvürstiriigi puhul.

Jaga artiklit

55 kommentaari

S
Sama rööpmelaius ruulib (1520/1524)  /   12:57, 14. juuni 2017
Kaheksa pealinna:
(Odessa)-Kiiev-Minsk-Vilnius-Riia-Tallinn-(rajatav tunnel)-Helsinki-(Turu)-(rajatav tunnel)-Stokholm-Oslo
http://www.openrailwaymap.org/
R
raske valik  /   06:49, 14. juuni 2017
Otselend Tallinnast Kiievisse kestab 1 h 45 min ja maksab 275 eurot.
Rongisõit hakkab kestma u. 12 h ja maksma sajast paarisaja euroni (200? 300?).
Kurb on see, et pruulidel-varedel õnnestub jälle tasuvusuuringute jms. huinja abil maksumaksja raha puukida. Sarnased õhumüüjad uurivad nt juba aastaid Tallinn-Helsinki tunneli tasuvust.

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis