4
fotot

Kui ma hakkasin rongiga Tallinnast Moskva poole sõitma, alustasin Paulo Coelho raamatu „Aleph“ lugemist. Tegemist oli suurepärase seltsilisega, sest ka see rääkis Trans-Siberi läbimisest. Autor jutustas enda loo ja kõige selle taustaks oli ööd ja päevad rongis. Aga ilmselgelt oli Coelho sel rännakul (mis leidis aset kümme aastat tagasi) luksusklassis, meil nii mugavad asjalood polnud.

Eks rong Tallinnast Moskvasse tõmbas ka ootused kõrgemale. See oli väga mugav. Kui ma õigesti aru saan, siis on rongides kolm peamist klassi: kõige odavam platskaart (kus kõik magavad pead-jalad koos), neljased kupeed (sealjuures on võimalik osta niimoodi ka, et oled näiteks ainult naistega ühes kupees) ja viimaks VIP-klass.

Kui Moskvast Kaasanisse sõitsin platskaardis, siis kolmepäevaseks teekonnaks Kaasanist Irkutskisse olin ostnud kupeekoha.  Rong Kaasanist Irkutskisse väljus kell kaks hommikul ning minu kupees magas juba kaks inimest. Püüdes võimalikult vähe lärmi teha panin ma madratsi ja linad voodile ning heitsin pikali. Õnneks olin ma hambad pesnud ära juba rongijaamas – hiljem selgus, et enne ja pärast pikemaid peatusi on rongitualett pool tundi kinni. Mis oli selle põhjus, ma lõppude lõpuks aru ei saanudki. Ja muide – tualett on vabaõhuline! Andke mulle andeks, kui ma kohutavalt eksin, aga minu arust kukkusid küll kõik väljaheited välja raudteele. Kui pikalt ja kui palju ronge ja kui palju inimesi on seal sõitnud.. millised need rööpad küll välja peaksid nägema!

Hommikupoole tualetti minnes ja hambaid pesta tahtes üllatusin – nii pisike. Ja vabandust, veidi räpane. Mõtlesin, et äkki on mingi vannitoakese moodi ruum veel olemas. Aga ei olnud. Selles pisikeses ruumikeses tuli pesta nii palju kui võimalik. Hea, et ma Vladivostokki ei olnud sõitmas – kuus päeva praktiliselt pesemata ei tundnud kuigi ahvatlev variant.

Meie kupees oli siis kaks narivoodit ning nende keskel pisike lauake. Ma pole kunagi üleliia fännanud ülemist nari, nii et broneerisin alumise. Kohutav viga! Ülemisel naril oleks justkui olemas oma pesa, kuhu saaks magama minna, kui tahad.. alumisel naril istuvad tihti ka ülemise nari inimesed. Nagu minulgi poole teest juhtus. Edaspidiseks mulle kindel teadmine, et öistes rongides tuleb eelistada ülemist nari.

Tallinn-Moskva rongis oli igas kupees pistik, kuid siin vaguni peale umbes viis tükki. Õnneks oli keegi meie lähedal võtnud kaasa vargapesa, nii et oli lihtsam löögile saada oma seadmete laadimiseks.

Ilmselt huvitab lugejat ka pileti hind. Ma pean ausalt ütlema, et päris hästi ei mäleta. Nimelt tegin broneeringu ära juba detsembrikuus, kuid maksta sain alles mais (pileteid saab ette osta vaid kolm kuud ette). Võimalik on osta pileteid ka vene raudtee kodulehekülje kaudu, kuid ma ei tundnud end seda tehes kuigi mugavalt. Ausalt öeldes ma isegi ei mäleta, kas seda veebilehte oli inglise keeles. Broneeringute tegemisel oli abiks Trans-Siberile spetsialiseerunud (inglise) büroo Real Russia. Minu meelest jäi Tallinn-Moskva-Kaasan-Irkutsk rongipiletid umbes 300 euro kanti. Sealjuures võin võrdluseks tuua, et lennupilet Irkutskist Tallinna maksis 180 eurot – kahtlustan, et see oli mingi suurepärane soodushind.

Jaga artiklit

17 kommentaari

T
to no  /   13:52, 8. aug 2017
arvan ,et sa oled ise üks õel pehmo,miks loed asju ,millest aru ei saa
K
Kustutatud kommentaar  /   20:52, 30. juuli 2017
Partsu porganditega ei tohi võrrelda?!

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis