2
fotot
Puudega lastega perede toimetuleku ja vajaduste uuringu tutvustamine (Kristiina Tilk)

Värskest sotsiaalministeeriumi tellimusel Eesti Rakendusuuringute Keskus Centar poolt läbi viidud puudega lastega perede toimetuleku ja vajaduste uuringust nähtub, et erivajadustega laste arv on pärast eelmist, 2009. aastal läbi viidud uuringut kahekordistunud, kuid perede olukord on endiselt kehv. 

Puudega lastega perede toimetuleku ja vajaduste uuringu tutvustamine (Kristiina Tilk)

Käesoleva uuringu eesmärk oli kaardistada puudega lastega perede toimetulek ja vajadused. Selleks viis Turu-Uuringute AS möödunud aasta augusti- ja septembrikuus puudega laste leibkondade seas läbi küsitlusuuringu. Valim koostati sotsiaalkindlustusameti registri põhjal ning igas valimisse sattunud leibkonnas küsitleti puudega lapse eest peamiselt hoolitsevat inimest. Küsitlusankeedile vastas 1904 inimest.

Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva sõnul annab just valimis osalenute arv uuringule muljet avaldava väärtuse.

“Kui kellelgi tekib küsimus, miks seda vaja on, kas me siis ei tea, siis jah, me ju tegutseme, meil on omad kavad ja teadmine, kuhu tahame jõuda, aga ilma uuringuta ei saa otse allikast tagasisidet,” selgitab Iva.

2017. aasta 1. jaanuaril oli puudega laste arv 12 896, 2009. aasta sama aja seisuga oli see arv 7368. Samuti on kasvanud puudega laste osakaal 0-17-aastaste seas – 3 protsendilt 5,2ni. Puude raskusastme lõikes on kõige rohkem lapsi raske puudega. Sügava puudega laste arv on jäänud üldjoontes samaks, kuid raske ja keskmise puudega laste arv on kasvanud.

Puudega laste arvu kasvu seostatakse mitmete põhjustega: haiguste diagnoosimine on kasvanud; ravi on efektiivsem ja vähendab puudega laste surmade arvu; laienenud on võimalused vajalike teenuste ja rahaliste toetuste saamiseks; kasvanud on lapsevanemate teadlikkus, et puue annab mõnedele teenustele tasuta ligipääsu, mistõttu võidakse puuet sagedamini taotleda.

“See kõik tekitab omakorda mitmeid küsimusi. Kas on õige anda puudeid välja diagnoosipõhiselt või kas iga kord peaksime inimeste abivajaduse seostama puudega?” ütleb Iva.

Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva (Tiina Kõrtsini)

Enimlevinud puude liigid 2017. aastal on liitpuue ja muu puue – kumbagi rühma kuulub ligi 4000 last. Psüühikahäiretega laste arv on 1861, keele- ja kõnepuudega lapsi on 1201. Meelepuudega ja liikumispuudega laste arv on mõnevõrra langenud.

Kõige suurem on olnud kasv keele- ja kõnepuudega, vaimupuudega ja liitpuudega laste arvudest. Neist väikseim on psüühikahäire ja muu puudega laste arvu kasv.

Puudega lapse peamine hoolitseja on lapsevanem (95-97%), üldjuhul ema (90-92%).

“Rõõmustav on, et enam kui pooled puudega laste eest peamiselt hoolitsevatest inimestest töötavad. Kui palju on selle põhjuseks, et eelmine uuring jäi majanduslanguse aega või kui palju see, et teenuseid on parandanud ja keskmise puudega laste vanemad ei ole nende eest hoolitsemisega nii palju seotud?” toob Iva taas välja küsimused, mille on tarvis vastuseid.

Teenused ei ole kättesaadavad

Puudega lastega perede hinnang enda majanduslikule toimetulekule on aga halvem kui teistel lastega peredel. Vaid 19-26% puudega laste peredest tajub, et tuleb eluga lihtsalt toime.

Suurimad puudega lapse tarbeks tehtud kulud on seotud eritoiduga. Pooltelt leibkondadel, kellel neid kulusid esineb, varieerub kulu 40-120 euroni kuus. Sügava ja raske puudgga kaasnevad kulud on suuremad ning võivad ulatuda kuni 600 euroni kuus.

Kaks kolmandikku puudega lastest, kelle vanemad on viimase 12 kuu jooksul tunnetanud teenuste vajadus, on saanud neid vajatust vähem või pole üldse saanud. Eriti halb on kogemusnõustaja teenuse kättesaadavus. Probleemsed on ka kohalike omavalitsuse korraldatavatest teenustest sotsiaaltranspordi, tugiisiku ja lapsehoiu teenused. Neid pole saanud kasutada ligi pooled teenust vajanutest.

Väga teravalt tuleb uuringust välja teabe puudumine abi ja toetuste kohta.

“On tehtud mitmeid muudatusi, teenuseid ja uusi programme, kuid et pere saaks vajaliku info ja teenused, on vaja pikemat sammu ja koostööd riigi ja omavalitsuse poolt. Kui teenus peredeni ei jõua, on sellest vähe kasu,” tõdeb Iva. “Tööd on palju,” lisab ta.

Jaga artiklit

13 kommentaari

M
M.Närep  /   16:30, 6. märts 2018
mitte ainult lapsed vaid ka 169 mln EU raha puuetega inimeste tööle aitamiseks ei jõua nende õnnetuteni vaid mingite nn hindajateni kes isegi arstid pole ja ka inimest ennast mitte näinud e Tsitaat ei tea kas mu käsi kasvab aastaga külge et iga aasta näitamas pean käima? s o lisaks ka piinatakse.
V
vaatleja  /   15:50, 6. märts 2018
vaadake neid jubedaid alko koguseid mis lätist siia tuuakse ja endale sisse kallatakse, lisaks suits, narkots jne. öelge nüüd, et need ei kahjusta kuidagi tervist ja põhjusta tulevikus haigete laste sündi. keegi siin kirjutas vajadusest luua rohkem hoolekandeasutusi. majadest üksi on vähe, sinna on vaja õppinud personali ja korraliku palgaga, kus kohast see raha võetakse. viimasel ajal ongi kogu tähelepanu puudega lastel. küll pannakse neid tavaklassi, kõiksugu teenused ja muidugi pidev raha vajadus. terved lapsed oleks nagu teisejärgulised. noored, lõpetage joomine ja kõikvõimaliku sodi tarbimine, siis on suurem tõenäosus saada õigeaegseid ja terveid lapsi. sport ausse.

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis