Tõnis Erilaid (Erakogu)

Iseseisev Eesti vabariik lubas kiriku asemel perekonnaseisuametis abiellu heita 1920. aastast. Esimesel päeval, 13. märtsil 1920 käis kodanlikku abielu sõlmimas Anton Hansen Tammsaare, kes lõpuks teda pea aasta varem ajalehekuulutusega provotseerinud Käthe Veltmani ära võttis. Esimene ta siiski ei olnud. Vanema aja märkuste järgi jõudsid seda samal päeval enne teda teha Hugo Reimann ja Hilda Eichenbaum. Märkimisväärne, et mõlemal abielul olid tunnistajaiks endised ministrid.

Rahvas ei osanud asjast midagi arvata. Pigem mõeldi perekonnaseisuametist kui jumalasalgajate asutusest, sest vaimulikud seisid kodanlikule abielule vastu. Kuid 1926. aastal tehti abielu registreerimine sunduslikuks ja vaimulikud määrati siis ka perekonnaseisu ametnikeks. Millele nad muidugi jälle vastu seisid.

Esimese vabariigi ajal oli perekonnaseisuametnike ees teinekord ka raskeid ülesandeid nagu siis, kui Hiinas abiellunud kaks eestlast lahutada tahtsid ja esitasid oma abielu kohta meetripikkuse hiinakeelse dokumendi, millest siin keegi aru ei saanud. Tollal oli lähim Hiina saatkond Berliinis. Postiga saadeti dokument sinna ja paluti lahkelt saksa keelde tõlkida. Tüki aja pärast tuli vastus ja lahutus sai teoks. 

Jaga artiklit

3 kommentaari

  /   16:25, 17. märts 2018
Õige abielu on ikka kiriklik. Seda tehti siis,kui ka teistel hulludel aegadel
A
Arvamus  /   09:19, 17. märts 2018
Eesti Vabariigis kehtis kodanlik abielu, kaugelt kõik ei abiellunud vaimulikult. Igas ühiskonnas oluline laste õigused, mis kooselu puhul ei ole tagatud, kui ei ole vormistatud nõutavad dokumendid. Teine probleem , tavaliselt naise õigused, mehe surma puhul.

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis