Pilt on illustreeriv (Aldo Luud)

„Lihatarvitajaid Tallinnas närveerib juba mõnda aega küsimus, kas mitte ei tarvitata vorstide valmistamiseks hobuseliha. Sellisteks kartusteks annab põhjust asjaolu, et Tallinna tapamajas tapetakse iga aasta teatud arv hobuseid lihaloomadena,“  kirjutab Hommikleht 7. aprillil 1933 ja märgib, et aasta eest tapeti 113 hobust. 

Osa lihast söödi kohapeal, osa veeti välja Rootsi ja eriti palju Norrasse. Seal aga kehtestati 1933. aastal hobuselihale sisseveokeeld ja tapamaja väljaveoäri pandi seisma.

Tallinnas söödi siiski ära vaid 16 hobust, nendib Hommikleht. Ajalehe kinnitusel olid hobuseliha peale maiad siin elavad tatarlased. Eestlased aga põlgasid selle ära. „Ainult vabadussõja ajal tuli sõduritel mõnikord süüa hobuselihast valmistatud suitsuvorsti ja siis leiti see olevat päris maitsev,“ teab Hommikleht öelda. 

Seadus ei keelanud hobuseliha müüki näiteks vorstidena, kuid nõudis, et kauba juures oleks selgelt märgitud, kelle lihaga on tegemist. Kuid hobuseid jäi Tallinnas üha vähemaks. Seetõttu oli tapamajalgi tööd napimalt. Hommiklehe andmeil oli pealinnas hobuseid kõige rohkem 1911. aasta paiku, 3721. Nende arv hakkas kiiresti langema ja 1932. aastal oli neid vaid 1486.

Jaga artiklit

8 kommentaari

N
nimetatud liha olen näinud piltidel ja arvuti ekraanil  /   12:57, 10. apr 2018
tõuke ja rotte söövad mitmed Aafrika rahvad . Seda ei saa modereerida , see on ´toit.
H
hobuse liha  /   12:56, 10. apr 2018
prooviks maitsta isegi. Kesk.Aasias süüakse seda mõlema suupoolega matsutades. Loom on loom.
AGa kas ma röstitud roti nahkapanemisega hakkama saan, va´t seda ei tea.
Tulest läbikäinud tõugud maitsevad ka kellelegi,aga ...

Päevatoimetaja

Gerly Mägi
Telefon 51993733
gerly.magi@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis