4
fotot
Helen Adamson (Mardo Männimägi)

"Blogi on lihtne tööriist, mille abil võid teha ükskõik mida, alustades maailma muutmisest ja lõpetades oma poenimekirja jagamisega." - autor teadmata.

16. juunil jagatakse taas Eesti blogiauhindu. Praegu saavad blogijad end veel võistlusele registreerida. Õhtuleht esitas oma blogi kirja pannud kirjutajatele kümme küsimust ning tutvustab blogijad teilegi.

Nimi, vanus, amet: Helen Adamson, 31, laulja ja saatejuht

Bloginimi ja -aadress: Wowyager ja wowyager.ee

Lugejate arv päevas: Ausõna ei tea, ei ole seda vaadanud

Kui kaua oled bloginud: Aprilli alguse seisuga, veidi üle 5 kuu

Kandideerimise kategooria: Aasta uustulnukas

Helen Adamson (Mardo Männimägi)

1) Kui blogiga alustada plaanisid, siis millised bloginimed laual olid? Kuidas sai valituks just praegune nimi?

Mul oli üsna palju erinevaid variante laual aga ootasin seda nime mis tunduks mulle 100% õige ning mille .ee ja .com mõlemad domeenid oleksid vabad. Seetõttu langesid paljud nimed ära. Vaatasin ka erinevaid pikki nimesid, mis oleksid eneseiroonilise alatooniga nagu ihaveitallfiguredout.com. Mingil hetkel hakkas mind aga kõnetama sõna Wow ning hakkasin selle ümber erinevaid nimesid looma. Kuna minu blogi keskendub nii reisidele kui minu maailma avastamisele iseenda plaanis, kajastades paljuski ka minu elu wow momente, siis sobis just Wowyager. Ma muidugi ei mõelnud seda läbi, et kui ma pean selgitama inimestele kuidas mu blogi nimi kirjutatakse, siis see ei jää ehk kõige paremini meelde.

2) Kas sul on teemasid, millel tahaksid avalikult sõna võtta, aga julgusest jääb puudu?

Ei ole seesuguseid teemasid veel ette tulnud. Põhjus miks ma blogi üldse pidama hakkasin oligi sellles, et olen jõudnud oma elus juba sinna punkti kus võõraste arvamus mind enam nõnda ei kõiguta, et hakkaksin endast kehvemini arvama või enesekindlus lööks kõikuma. Seepärast kirjutan kõigest millest ma tõesti tahan kirjutada. Enamasti sünnivad minu positused nõnda, et need lihtsalt voolavad minust välja. Kui vähegi võimalik on, siis istun idee tekkides kohe maha ja panen 15 minutiga postituse kirja. Aga kuna tihti need postitused tulevad just varahommikul kui hetkeks uni ära läheb, või õhtul enne magama minekut, siis teinekord ma ei viitsi enam üles tulla. Panen pealkirja kirja ning ootan õiget hetke postituse kirjutamiseks.

3) Kas kirjutad postitusi pigem öösel või päeval? Miks?

Tihti hetkedel mil olen kerge une staadiumis, ehk just magama jäämas või hetkeks üles ärganud. Sel ajal ei toimu tavalist pealiskaudset mõttetööd ning minuni jõuavadaki visioonid või mõtted sügavamalt enda seest. Kuid on ka momente kus suvaline argine situatsioon tekitab minus soovi positus kirja panna. Näiteks sõitsin mõned päevad tagasi tipptunni ajal koju. Pean keerama ilma foorita üle kolme rea koju viivasse tänavasse, see on ainus võimalik pööre mida ma teha saan, et koju jõuda. Ootasin rahulikult kuni mõned autod mind mööda laseksid, sest linna pool oli ummik ja mina soovisin vaid risti üle sõita. Üks BMW peatus ja selle roolis oli selline halb stereotüüp rullnokast, ma ei ole üldse uimane autojuht aga reageerisin reaalselt sekund pärast tema peatumist, sest veendusin kas kõrval read jäävad seisma. Selle peale roolis olnud meesterahvas reaalselt räuskas oma autos minu peale, vehkis kätega ja oli ise näost punane. Ma sõitsin ja mõtlesin, et väga huvitav, et mis viha inimese sees olema peab ja kui katki ta peab olema, et ta endast nii välja läheb. Mul oli temast kahju ja tõesti soovisin südamest, et ta leiaks oma ellu armastust ja ei peaks nii tugevat viha kogema, eriti nii suvalistel hetkedel. See täiesti suvaline paar sekundit andiski mulle mõtte, et ehk ma tahaksin veidi sel teemal kirjutada, kui palju inimesed oma ellu ise negatiivsust sisse toovad ja siis ei saa aru miks nad õnnetud on või miks neil ettevõtmised pidevalt ebaõnnestuvad.

Helen Adamson (Kaido Kabral)

4) Kas oled mõelnud blogi asemel vlogida, sest blogimine on täna juba justkui eilne päev?

Kui ma kunagi tahan vlogi pidada, siis hakkan seda tegema. Hetkel tunnen, et tahan just kirjutada ja blogiga tegeleda. Vlog'il ja blog'il on tegelikult erinev sihtgrupp. Videoid vaatavad rohkem mehed ja blogisid loevad rohkem naised. Sellest ei ole palju räägitud aga kui vaadata maailma mastaapi, siis Youtube on peamiselt meeste kanal ja seal on tunduvalt rohkem meessoost tarbijaid, kui naisi. Mina aga tunnen hetkel, et teemad millest ma kirjutan resoneeruvad, vähemalt hetkel, pigema naistega ning usun, et seetõttu on blogi pidamine ka sellelt poolt vaadatuna parem valik.

5) Kas Eesti pisikese turu jaoks pole blogijaid juba liiga palju?

Ma arvan, et kui teha midagi südamest, siis ei saa see olla vale. Alati ei pea tegema midagi uut, vaid seda peab tegema uuenduslikult, isikupäraselt ja huvitavalt. Vastasel juhul ei oleks võimalik kirjutada muusikat, raamatuid või teha filme, sest nii palju on juba tehtud. Usun, et igal inimesel on midagi uut ja põnevat lisada sellesse mida ta südamest armastab ja teeb.

6) Milliseid postitusi meeldib sulle kõige rohkem teha, kas jutu-, pildi- või videopostitusi? Miks?

Mina teengi ainult jutu postitusi. Loomulikult lisan illustreerimiseks ka pilte aga ma ei ole tõesti hetkel tundnud vajadust video või ainult pildi postitusi teha. Hetkel on minu jaoks parim viis enese väljendamiseks just läbi kirjutamise.

7) Üks suur bränd pakub sulle väga head koostööd ja tahab kiitva postituse eest maksta väga palju raha. Tegelikkuses ei meeldi see toode sulle aga üldse. Kuidas käitud - kas pigem teed hea raha eest siiski positiivse arvustuse ära või kirjutad hoopis ausa arvustuse ning kaotad raha ja koostööpartneri?

Ma ei tee postitusi üldse mitte sellel põhjusel, et midagi teenida. Minu blogi on kui tükike minu hingest ja kui ma peaksin tükikese endast ära andma, siis ei näeks ma üldse mõtet enam blogi pidamisel. Kindlasti ei saaks ma kirjutada midagi mida ma ise ei usu või veel enam valetada.

8) Mis on olnud kõige negatiivsem ja kõige positiivsem kommentaar läbi aegade sinu blogis? Kui palju läheb sulle korda (negatiivne) vastukaja, mida blogile saad? Kas võtad seda arvesse või ajad pigem ikka oma asja?

Kõikidel on õigus oma arvamusele aga konstruktiivsel kriitikal ja niisama viha levitamisel on vahe. Ma olen teadlikult võtnud vastu otsuse, et mina ei tolereeri mõttetut negatiivsuse ja viha levitamist, sest ka minul on vaba valik ning kui mul on võimalik seesugustest inimestest eemale hoida siis ma ka teen seda. Seetõttu ma ei võta südamesse ega arvesse kommentaare, mis püüavad mind kellegi teise kasti või normi suruda. Üldiselt lasen ma sellise info ühest kõrvast sisse ja teisest välja. Iga inimene saab teadlikult valida, mida ja keda ta oma ellu laseb. Keegi kunagi ütles mulle, et kuna ma ei vaata ega taha teada mis täpselt toimub näiteks karusnaha farmides, siis kas ma ei karda, et ma elan nõnda roosas mullis. Ma saan selle peale öelda ainult, et kui ma võtaksin kõik negatiivse vastu mis meieni meedia vahendusel jõuab, siis ma ilmselt ei suudaks üsna kiiresti enam funktsioneerida. Kõike peab olema mõistlikus koguses ja sama kehtib ka negatiivse vastukaja kohta, kuud konstruktiivse kriitika eest olen ma  alati tänulik, sest see aitab areneda ja näha teistsugust perspektiivi.

Helen Adamson (Erakogu)

9) Kui isiklik on liiga isiklik? Kas on mõni teema, millest oled juba hakanud kirjutama, kuid siis otsustanud, et see on liiga isiklik ning oled jätnud postituse avaldamata? Kui jah, siis mis teema? Kui ei, siis kas sinu arvates on mõni asi kirjutamiseks liialt isiklik?

Siinkohal on taaskord igal inimesel vaba valik teha seda mida tema soovib. Kui miski on liialt isiklik, siis mina lihtsalt ei kirjuta sellest aga ma ei pane kuidagi pahaks kui keegi teine seda teeb.

Mina võin endast kirjutada üsna avameelselt, kuid kõigest mis puudutab minu lähedasi või teisi inimesi, püüan ma kirjutada nii vähe kui võimalik ning ei lasku detailidesse.

10) Kas sinu päris esimene blogipostitus on kättesaadav? Millise tundega sellele tagasi vaatad? Ehk jagad ka meiega.

Kuna minu blogi on ainult 5 kuud vana, siis ei ole ma ise väga palju muutunud alates esimesest postitusest, nõustun endiselt mõtetega millest kirjutasin oma esimeses postituses:

https://www.wowyager.ee/mul-on-elu-selge-voi-siis-mitte

Kuni 30.04 saab oma blogi Eesti blogiauhindade jagamisele kirja panna veebilehel eba.marimell.eu. Mais toimub rahvahääletus ning kõik saavad anda hääle oma lemmiku poolt. Tänavused Eesti blogiauhinnad jagatakse välja 16. juunil Tellisikivi loomelinnakus asuvas Vaba Lava teatrikeskuses. Üritus on mõeldud kõigile ja kohale on oodatud nii blogijad kui ka blogilugejad. Üritus on kõigile tasuta.

Jaga artiklit

0 kommentaari

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis