Sotsiaalministeerium on võtnud üldhooldekodude olukorra teravdatud tähelepanu alla ja kaardistanud nende põhilised probleemid. Järelevalve tulemused näitavad, et parandamist vajavad nii hooldusplaanide ja raviskeemide olemasolu ning järgimine, ravimite käitlemine kui ka arstiabi tagamine hooldekodudes. Lahendusi alles otsitakse.

Eestis pakub väljaspool kodu üldhooldusteenust 156 asutust, mille kontrollimine on sel aastal riikliku järelevalve prioriteediks. Tänaseks on tehtud esimesed kontrollkäigud ja tuvastatud mitmeid nõuete mittetäitmisi. Sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsleri Rait Kuuse sõnul uut seadusandlust vaja pole. "Meil on olemas reeglid, mis võimaldavad kvaliteetset ja inimkeskset teenust pakkuda," räägib Kuuse. Paraku alati olemasolevaid nõudeid ei täideta.

"On ka palju korrigeerimist vajavaid arusaamu, näiteks kas abivajavast inimesest peaks ka kohalikku omavalitsust teavitama või kes peaks finantseerima juhul, kui inimesel tekivad võlgnevused üldhooldusteenuse eest tasumisel," sõnab Kuuse ja lisab, et sotsiaalministeerium soovib investeerida kodus pakutavatesse teenustesse, et inimene saaks võimalikult kaua elamist toetavaid teenuseid oma kodus.

Tervisekaitseamet kontrollis tervisekaitsenõuete täitmist ja tervishoiuteenuste kättesaadavust. "Tervisekaitsenõuete osas on üldiselt üsna hea. Küll on mõningaid probleeme ventilatsiooniga või liikumisvõimalustega kui uksed on ratastooliga liikumiseks liiga kitsad," räägib Tervisekaitseameti peadirektor Merike Jürilo. Küll aga võiks parem olla hooldekodude ja perearstide koostöö. "Raviotsuseid teeb ikkagi arst. Arst on see, kes ütleb, millist ravimit inimene võib või ei või võtta. Oluline on, et see protsess on dokumenteeritud, et inimesel on raviskeem ja seda uuendatakse regulaarselt," sõnas Jürilo.

Lisaks toob Jürilo välja, et üldhooldusteenust pakkuval asutusel peab olema tegevusluba. Näiteks tuvastati õendusabiteenust pakkuv asutus, millel luba puudus. "Õde ise on väga pädev ja kantud ka tervishoiutöötajate registrisse. Ta oskab kõike teha ja on väga hea, kui hooldekodul on see õeharidusega inimene olemas, aga selleks, et õde võiks raviprotseduure, näiteks süsti teha, on vajalik tervishoiuteenuse tegevusluba," räägib Jürilo ja lisab, et hooldekodu juhid võivad igal ajal nõu saamiseks Terviseameti poole pöörduda.

Ravimiamet kontrollis ravimite hankimise, säilitamise ja arvestusega seonduvat. Ravimiameti peadirektori asetäitja Katrin Kiisk tõi välja, et ravimeid tuleb hoida lukustatavas kapis. millele kõrvalised isikud, sealhulgas hooldekodu kliendid või personaliliikmed, kes ravimitega ei tegele, ligi ei pääse. Teistest ravimitest eraldi tuleb hoida narkootilised või psühhotroopsed ravimid, näiteks kanged valuvaigistid ja unerohud.

Samuti peavad aegunud ravimid olema kõlblikest eraldatud ning ravimeid ei tohi säilitada külmkapis, kus hoitakse ka toiduaineid. Esines ka olukordi, kus ravimid polnud eraldatud teistest tarvikutest või kliendi asjadest ning kohti, kus ei kontrollita ravimite säilitamisel temperatuuritingimusi. Kiisk tõi välja, et esmalt peaksid asutusel olema ravimikäitlemise eeskirjad. Need on abiks personalile, sest eeskirjades on täpselt kirjas, kus ja millistes tingimustes ravimeid hoida, millal mõõdetakse temperatuuri jne. Eeskirjades peaks olema kirjas ka vastutav isik, kes tõesti vastutab selle eest, ravimeid hoiustataks õigesti.

Ühisjärelevalve käigus hindas Sotsiaalkindlustusamet hooldusplaanide olemasolu ja täitmist, töötajate kvalifikatsiooni, inimeste turvalisust ja toimetulekut. Sotsiaalkindlustusameti peadirektori Egon Veermäe sõnul on suurimaks murekohaks hooldusplaanide koostamine ja täitmine. Samuti peaks üldhooldusasutuse ja kohaliku omavalitsuse vaheline koostöö olema tugevam.

Järelevalveasutused jätkavad kontrollkäike ka edaspidi, samuti on hooldekodudel võimalik jooksvalt ametite poole pöörduda nõu saamiseks. „Me ei soovi iga hooldekodu juures vigu otsida ja sanktsioneerida ega ka õigusruumi täiendavate regulatsioonidega koormata, vaid ennetada ja tagada seeläbi eakatele väärikas elu,“ sõnas asekantsler Rait Kuuse.

Jaga artiklit

57 kommentaari

T
tõsi  /   14:10, 10. apr 2018
Kui oled vana, hooldekodus ja ise ei saa enam millegagi praktiliselt hakkama, on see ikka väga kehv vaatepilt , eriti neile, kes pole kokku puutunud selliste hooldust vajavate inimestega. Tahaks nõuda, et riik paneks igaühele neist kõrvale abistaja kõigis tegevustes ja hädades, peals selle veel tõstaks vanakese tuju, kuulaks, mida ta tahab oma elust rääkida , rääkida, hoiaks ta kätt, paitaks pead.
Mõelge inimesed, mida te nõuate, kes suudab selle kõik kinni maksta, et iga inimese eluõhtu oleks ilus, helge, päikest täis.
Iga inimene peaks juba varakult tegema endale selgeks, et see on lõpuks aeglane, pikaleveninud suremine. Selles ongi tragöödia. Tuleb see elus oleku periood läbi elada, teistele võimalikult vähe ennast peale määrida. See on inimlikult kannatamine. Kui just sind ei ole õnnistatud selle juures ajuga, mis lennutab su ilusate mõtetega paradiisi
Ega ilmaasjata ei ole öeldud : keda Jumal armastab, see sureb noorelt.
O
oo  /   11:05, 10. apr 2018
Hooldekodu on meie palkasid ja pensione vaadates kallid ja kui nõudmisi aina esitatakse, siis kehvemaks olukord järjest läheb. Palju virisevad need, kes pole kunagi kedagi abistanud ja pole vanu, haigeid inimesi näinudki. Neile paistab kõik veel hullem kui on.
Kas lapsed abistavad vanureid nii palju kui vaja? Nad ei saa olla hooldajad oma pere, oma töö, pärast Aga enne kui vanur vajab hooldekodu teenust, on ta enamasti olnud aastaid üksi ja pole lastelt abi oodanud. Nüüd vaata, on vana inimene jäänud täiesti väsinuks, ära vajunud, ei saa koristatud, poes käidud ja ilmselgelt vajab abi . Siin peaksid appi tulema lapsed, aidata leida abilist, kes käib kas kord nädalas, kord päevas, jne. abis, räägib veerand tundi ja vanur ei vaju siis nii kiiresti hooldatavaks.
Laps elab 100 kilomeetri kaugusel, vanur üksinda suures korteris - ka siin ei peaks kaua ootama, ehk saab korteri maha müüa, osta lapse elukoha lähedale eluaseme osta või üürida ja olla siis tihemini abiks. Selleks peab aga algatus tulema lastelt.
Ainult nõudmistele mõeldes ...

Päevatoimetaja

Gerly Mägi
Telefon 51993733
gerly.magi@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis