Vasakult: WHO Euroopa mittenakkushaiguste ennetamise ja kontrolli keskuse juht João Breda, TAI vanemteadur Eha Nurk ja Tartu Descartes'i kooli direktor Jaan Reinson (Robin Roots)

Kolmapäeval esitles Tervise Arengu Instituut (TAI) uuringut, millest selgub, et 26 protsenti esimese klassi lastest on ülekaalulised ja iga kümnes laps rasvunud.

Uuringu käigus mõõdeti kõigi 2016. aasta kevadel esimeses klassis käinud laste pikkust, kaalu, vöö- ja puusaümbermõõtu ning arvutati nende kehamassiindeks. Samuti uuriti, kas laps osaleb liikumisega seotud huviringides ning kas ta uuringupäeval hommikusööki sõi.

 

Selgus, et 26 protsenti esimese klassi lastest on ülekaalulised ning iga kümnes on rasvunud, kusjuures poiste seas esineb ülekaalulisust veidi rohkem kui tüdrukute hulgas. Kui poistest veab liigseid kilosid kaasas pea kolmandik (29 protsenti), siis tüdrukute hulgas on ülekaalulisi 23 protsenti. Kaaluprobleeme on vähem suuremates linnades ja nende ümbruses elavatel lastel. Enim ülekaalulisi lapsi elab Hiiu- ja Läänemaal, kõige vähem aga Tartu- ja Harjumaal.

TAI vanemteadur Eha Nurk tõi välja, et hommikusöögi söömine või söömata jätmine mõjutab küllaltki olulisel määral laste kehakaalu. Laste hulgas, kes uuringupäeva hommikul ei söönud, oli ülekaalulisi kuue protsendi võrra rohkem kui hommikul sööjate hulgas. Samuti esineb kaaluprobleeme mõnevõrra vähem lastel, kes käivad regulaarselt mõnes liikumisega seotud huviringis.

Uuringu käigus küsiti ka koolidelt, mida nad teevad laste kaaluprobleemide vähendamiseks. Selgus, et enamikus koolides on spordisaal ja mänguväljak või nende kasutamise võimalus. Küll aga ei pääse iga kuues laps koolipäeva jooksul kordagi õue. 

Ka on positiivne, et vesi, maitsestamata piimatooted ning puu- ja köögivilju saab õpilane enamasti tasuta. Kiita pole aga puhvetite toiduvalik: neljal lapsel viiest on võimalik koolis osta maiustusi ning kolmel lapsel neljast suhkruga magustatud jooke. Vähem kui kolmandikus koolides saab osta salateid, võileibu ning kuivatatud puuvilju ja pähkleid. „Võime teha koolipuhveti kui tahes tervislikuks, aga kui kooli uksest 50 meetri kaugusel asub mõni suurem toidukauplus, jõuavad lasteni toiduained, mida me ei pea soovitavaks,“ sõnas Tartu Descartes'i kooli direktor Jaan Reinson.

WHO Euroopa mittenakkushaiguste ennetamise ja kontrolli keskuse juht João Breda peab oluliseks, et vanemad, koolid ja riik töötaksid ülekaalulisusega võitlemisel koos. Tema sõnul tuleb kindlasti tõsta inimeste teadlikkust, aga ka kontrollida, milliseid toidu- ja joogireklaame näevad lapsed nii telerist kui sotsiaalmeediakanalitest. Samuti peab ta oluliseks vanemate eeskuju ega laida maha ka suhkrumaksu mõtet, kui raha suunatakse ülekaalulisuse ennetamisele ja tagajärgedega võitlemisele.

Laste ülekaalulisuse ja rasvumise hindamiseks mõõdeti ja küsitleti 2016. aasta kevadel kokku 12 700 esimese klassi õpilast 381 koolis üle Eesti. Uuring valmis Maailma Terviseorganisatsiooni laste rasvumise seire algatuse (COSI) raames.

Jaga artiklit

21 kommentaari

J
Juhan.  /   07:53, 26. apr 2018
Head inimest peabki palju olema aga et lapsed on paksud siis see on näljapaistetus.
.
.  /   18:05, 25. apr 2018
Eestlane ongi geneetiliselt "matsakas maatõug".
Lihtsalt varem oli toiduga raskusi, ja kogu see ilu ei saanud ennast väljendada.
Nüüd on käes "paksude paradiis".
Meenuvad möödunud sajandi 60-ndad--linnainimesed olid vormis, saledad, kenad.
Nüüd on maalt õnneotsijad linnamüüride vahele kolinud, ja tänavapilt on kardinaalselt muutunud.

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis