ARUTELU: Jätkusuutliku pensioni üle arutasid (vasakult) Indrek Holst, Liisi Uder, Tõnis Mölder, Tõnu Pekk ja Rain Redmeldt Uusen. (Robin Roots)

Reedel toimus Keskerakonna korraldatud pensionikonverents „Jätkusuutlik pension Eestis“, kus eksperdid ja poliitikud arutlesid muu hulgas tänase ja homse pensioni suuruse, eakatele pakutavate teenuste kvaliteedi ning võimalike lahenduste üle pensionipõlve kindlustamisel.

Endine sotsiaalminister Jaak Aab tõdes, et suhtelises vaesuses elab pea pool Eesti eakatest. „Alates 2010. aastast on sissetulekute ebavõrdsus pidevalt kasvanud. Suhtelises vaesuses elavate inimeste osakaal rahvastikust oli eelmisel aastal 21,1%. Pea pooled eakatest elab suhtelises vaesuses, sest keskmine pension jääb sellest piirist 20% alla,“ rääkis endine sotsiaalminister konverentsil, mis toimus Tallinnas Salme kultuurikeskuses.

Ta leidis, et erakorralisest pensionitõusust kui võimatust rääkida pole paslik, sest ära tehti erakorraline tõus ka aastatel 2005–2007, kui Keskerakond oli koalitsioonis Reformierakonnaga. „Ka siis oli see meie kindel prioriteet ja nõudmine. Kui seda ei oleks tehtud, oleksid täna pensionid 100 euro võrra väiksemad,“ tõi Aab välja ning rõhutas, et nüüd oleme riigina taas punktis, kus tuleb mõelda erakorralise pensioni peale. 

Ettekande tegi ka SEBi elu- ja pensionikindlustuse juht Indrek Holst, kes ütles, et tööandjapension võiks olla üks lahendustest tulevastele pensionäridele ning poliitikutel tasuks mõelda maksusoodustele. Ta tõdes, et pensioniteemadest ei huvituta enne vahetu pensioniea saabumist. Samuti toodab tänane süsteem pettumust. „Täiendavat kogumist alustatakse hilja ja kogutakse vähe,“ märkis ta. „Sel määral kogumisest ei piisa, et soovitud pensionini jõuda. 83 protsenti elanikest ei ole teadlik, kui suurt pensioni nad tulevikus saama hakkavad. 43 protsenti säästab mingil määral,“ tõi Holst välja.

Holsti sõnul sisaldab pensionisüsteem kahte peamist riski – demograafilist ja investeerimisriski. „Tulevikus töötajate ja pensionäride suhe halveneb, mistõttu raha hulk ühe pensionäri kohta väheneb,“ ütles ta.

Tallinna ülikooli Eesti demograafia keskuse vanemteaduri Lauri Leppiku hinnangul panustab Eesti võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega pensionisüsteemi liiga vähe – vaid 7 protsenti SKP-st –, kui näiteks Holland teeb seda kordades enam. Vanemteaduri sõnul on siiski ka näitajaid, millega oleme teistele Euroopa Liidu riikidele eeskujuks. „Näiteks vanemaealiste sügav materiaalne ilmajäetus on Euroopa Liidu keskmisest madalam. Lisaks elab Eestis kõige enam tööl käivaid pensionäre, mistõttu on ka tööelu kestus Euroopa Liidu riikidest keskmisest pikem,“ ütles Leppik.

Sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse rääkis, et hoolekande teenuse parandamiseks on kaks valikut – tõsta tööjõumakse või panustada rohkem riigieelarvest. Põhiliseks probleemiks on teenuste ebaühtlane kättesaadavus ja rahvastiku vananemine. „Eesti praegune pikaajalise hoolduse korraldus on sektorite vahel killustunud ning asetab pereliikmetele ja lähedastele ebaproportsionaalselt suure hoolduskoormuse,“ märkis ta. Kuuse sõnul peaks pikaajalisele hooldusele suurendama kulutusi 50 miljonit eurot aastas.

Paneeldiskussioonis arutati pensioniea kaotamise, riigi rolli, maksunduse ja oma pensionipõlve kindluse üle.

Jaga artiklit

81 kommentaari

R
Riik ja rahvas  /   08:47, 27. mai 2018
on suht ühtne süsteem, annab töölised ja võtab maksud - igasugune püüd asja keerulisemaks ajada tähendab ilmset soovi kokku hoida oma panuse andnute pealt.
J
järjepidewuse taastaja  /   08:37, 27. mai 2018
EW ajal said pensioni waid riigiteenistujad.

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis