Paks laps ei ole oma ülekaalus süüdi, vaid vajab mõistmist, tuge ja head eeskuju, mida pakub terviselaager.

See ei ole anekdootlikult piinav "viil sidrunit päevas" tüüpi ettevõtmine ega Ameerika filmist nähtud militaarne paksulaager, kus prullakad lapsed peaksid kasvatajatele mõnituste pärast kambaka tegema. Tegemist on Tallinna lastehaigla toetusfondi korraldatava terviselaariga, kus 20 ülekaalulist last toituvad tervislikult, liiguvad ja mängivad.

"Tänavu on meil palju raskes ülekaalus lapsi," tunnistab laagri füsioterapeut, iga päev ülekaaluliste lastega tegelev Juta Lusti. On mitu üle 130 kilo kaaluvat 15aastast, 90kiloseid ja koguni üks sajakilone kümneaastane.

Refereeritud artikli täistekst Eesti Päevalehes.

Jaga artiklit

30 kommentaari

P
pensionär  /   09:00, 10. juuni 2018
Meenutus. Ka minul on olnud eluaeg kaaluga probleeme. Lapsest saati. Põhjus on nüüd muidugi selge - ebaõige ning ühekülgne toitumine pluss pärilikud eeldused. Kodus muidugi ei nähtud tol ajal priskuses midagi halba. Vanaema lausa rõõmustas, kuna oli veendunud, et priske laps on ka tervem kui kõhna. Kui laps on kõhna, siis võib tullla tiisikus! Nii rääkisid vanad inimesed. Jah, tuberkuloos oli mativõtja nii sõjaeelsel kui ka sõjajärgsel ajal. Veel kuuekümnendatelgi, kuni vastavad efektiivsed ravimid kasutusel tulid ja haiguse levikule piiri panid. (praegu on välja ilmunud juba uued, traditsiooniliste antibiootikumide suhtes immuunsed, seega ravile mittealluvad haigustüved) Mingi iva vanaemade, eestiaegse inimese jutus muidugi oli. Nagu olen hiljem lugenud, on ülekaalulist inimeste haigestumus tuberkuloosi 30% väiksem kui kõhnadel.
Mõistvusest oli aga asi kaugel. Koolis algklassides kaasõpilased muudkui tänitati, et paksmagu ja paksmagu! (aga teisigi teistest mõnevõrra erinevaid, näiteks prillipapasid, küürakaid, lombakaid j.n.e) Ja mitte ainult õpilased. Näiteks kas või kehalise kasvatuse õpetajagi. Kuna suurema kaalu tõttu oli raske nende omaaegsete ülriiklike VTK normide järgi joosta ning hüpata. Aga jooksmisel ja hüppamisel ning suusatamisl too kooli kehalise kasvatuse programm põhiliselt seisneski. Jõu ja heitealasid, kus kaal ei sea, sisuliselt polnudki. Ja polnud just meeldiv olla pidevalt viimaste hulgas, pinguta siis kuidas tahes. Ning kuulata pealekauba veel õpetaja "vaimukaid nalju" ja pilkid. Sest ise ta neid vaimukateks ilmselt pidas. Mis muutsid need tunnid mulle lihtsalt vastumeelseks, nii et püüdsin igal võimalusel neist kõrvale viilida. Näiteks kooli medõelt igasugustel ettekäänetel vabastuste hankimise teel. Vahel lausa popitegemisega.
A
a kui öönespuit aahvrika maal pidevalt näljason kas siis ameericamaalt ei saaks sinna paksusisigu  /   19:08, 9. juuni 2018
söödaks viia

Päevatoimetaja

Silja Ratt
Telefon 51993733
silja.ratt@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis