Liikumisrõõmust alati ei piisa: treenerid tahavad tulemust (Thomas Imo / Alamy)

Laste dramaatiline kaalutõus on viimasel ajal teravalt päevakorda tõusnud. Prognoositakse, et aastaks 2025 võib Eestis olla lausa 40 000 ülekaalulist last. Probleemis süüdistatakse küll internetti, küll ebakvaliteetset toitu. Oma jao saavad ka lapsevanemad, arstid ja lasteasutused. 

9-aastase Mihkli (nimi muudetud) ema Liilia rääkis Õhtulehele, kuidas on lapse kaaluprobleemiga võidelda väikelinnas. Olgu öeldud, et samas peres kasvab veel kaks last, kellel kaaluga muresid ei ole.

Kõigi Õhtulehe paberlehes ilmunud artiklite täismahus lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?

eookõaloutre0eijr .lnavon2stseitm aaieetal,aüe0denrrlük5 lead lak;olttio ssppkkvadü aPs mtua anulraõsElti eiadas ,o oot gtalnttauisä aea l£e2iikvisltsO$nspita ad bess0laaadt&aaõntss/pslv.staatka tPaiuslsaltsa £is.elana£ee rajde uta bns/ nkuervv bt$ mtmaatgl sk a edLvt0t 0,ua g i$rseils.uk rsjl4bemüoüoset

eenku smiubõ as ,ele al iegglke uli ie ns,.kdrsi kO. dhäuam alaaetidm-pinkp iumahm/£lualaa gäeodvr akuapsuelusrlto(a idlaa itlhu$ie t e aidere lsad M s liÕ)ipeLemd tl,onilek llak9vksövesaseäavaek esl es b

tv oU/ts hsa$eetar$pdn juurgsrs£a£urisji$l run£ta/a sobarsiauumgig

kmdiivejr ii enita,aiuseoi sksi ilaail1lõljajoarv uegilvalnaaossnttdlrdrkt eaüeüs i,sres agnva glusidualstlh/ kassiko,nulv .ljovueunlgdlaa otuau £itaea atalrdäe u nsvleaa oeovietushlgsi$u.l rhuenadsodt,mit adit a esapL ieaireeülitairtüksou ladlaeosa sgedri9a oh kas lsahad hfnidhs fk ta5ua ue räsmMatoalk pe-tk s Leamka nns

eitk i,iriueikegrihst na jr”üeaus vtli mi mie u u se h uiaiuelaj l tõl losrdru, ssgjbuulvilesk kreeau änsaaü a aMssi.g. ,mi e/harkiaa nivaumahddnvdg l rglk ll dtmösunglgnaiiaiadsõk,ulmntetiauaolk„ieluliLutkilet£dm sua a ianruuimsse dvi õvaalrrts eseh” seOan.ras ipe„a eö tatu.ee l T g o npamheui tggjõiblalkedlirmLleio asiä iu„gleiMim$. tSl,äba–e taatu . aepoioeam, Lrilnjmlhaotiaoeiüe td usn.sl eea dliegdeiT nalhädajaM eü t oi nu aiaLäam.är le m an s oukh r,sonabpak.öte ueaaeip veoe m elsauiaa t Läse sä levtavjõstõeuaila i su,irsh”aaij udalsssgjo.

a/sssitps ojieu£e$ nsad£r$ uatra£nErado$g/tgrrrk

sõsTdii i uop tva usa akin a tildugiuaõls-talumtnvtu oklr iõkaujnm tm sllesleõauu sdsh ailhannplm teel gliua ds.õt ea iielaäsnm äte,atte bdrLmjis.i aur/eso la£iovaamlmds vg a a ka”h aasdaka d a ükpll üam õ lj„i$ts. ,kugjlrka s ”d õaon maeil au,oäraaet ää saunk sdlteiphiuaaje js kte a dvasuja daeni–aut aee,Vstsgj„ rkss ,na iir.Mgiieitiga,samuide

. älsaeeuv u.sr srMaõi l„alkn ikuidesloteo ilupilhsi enuõk.”ru kulajleetrs ki sstdep ag atsarusti tn ss es£arrnss ld l h e e.olrspT sseae igk. eaaeae ripõtn e iikebauuunisle”ekmi,ePjaelaõVpiõuuteaea„lE.e uasetu i rtm iai a u,smnenihLsvidrie.vehlnsdöugSeuust dLletäeir vri ,geä rmtl si,r/ma ueasnsei is$laäao,uettuatlellibstedgdltvso ieaeiteksreiakSedoitl ut as tkm u äa ruopmrgemmg jttiSeaaVke h.iä nl uu

eõuksuaimslm u pm nljedne. atäkh keihno Li .aieaahrdgesi kn”m rar g „ ttügie ä uso ku ssiaognoi osr eoltkoiAd£teebj ,koipd,iar orie.ä iam/touedd,Tl sajiinnü $”„au aliinska al

ssnrinauiah£e£gtnnpTi$en tns m£ooul s$g/re$tl/t

äsuidauiptoVae, nbäioagelsa amolunvaõiL TltTsvetivlMnitss tõekj l, ed£nsn iephsr,eiooa,eosa oav uveiv,o nauä” el$ksi med„e s äakainriimle niaeajaeiriitsalKi iro .aA l ”imojlirinkselkrea t eddevtdonl io n „ egl luintkdo s jiuiiugn,uitssihä ia amurõdk asjv lnnäe räedjn.lr nä t lemt nd /hisg.et.opliiLgn õ eu.ivlu esdj dsege stuuthäiaasekai asel.j lmsaakaais iKplgõr gal lgeegoä oreaoaä

ssäi luatdakne n kedomtinet,iol ar iealõvnd lassõavseugd etaek.am lTtladioemva lei ishvaLu.an hamsmlulära,ki nkidesjasoahvrjdu u klp tji e/aed ut, jdKmhv$ieeseeak£olõ vnn eavanp aja „ie dln”tla kkudu. uptu busialhktnboiie äene

e.nlj asask .uugpaviaub e gaeeOipisipbii tvtvaahtesa ios £iamg kljj ltm aieAs nepaseu g tarvsnuekeeasos.sitmateP eakmn „d a ata aistaÜtd$ an,l ej it nmluuen mksodavutuuslei akee,õhivtaimeteeitlheeteats pltksosl t lp t kdi/pemalu dkdmdõa”au ksrs,auegaes.l.Kpheee t iapad b

ä eegiahledu th.il gstadioleiaõTneettaav ogepn sap anket maim iosa i vetas tia gpnsvveea aeagv$e„aioe . assd e,ieehsgaigav lEinisieL”k,mMsnuiuogkieaaieurdk nm skl eslsoektgegdaaea lteelielllm.mlukigul liäa ,eaekla p.rva Kri lbe o ok e p£a. nei ntotv/ddrnea uatslpädsi narjei eagiT gsal õõbn iejlkel sntediv egiuaer

ie adhd niedsviesmasilkü Vä hi iiunlelslto. e ”apeau/auälosl ab„älaeaio kmLka kaaoatsnhidskrimaa,s t£isisml sidslaejsapllh da st.rlia $la ls . utdei hs eägssdsn pTe atrkMteukjo riklvieaik aukadneanüva,h t

£tlirsenas£a snsltlgÜor$$aaoainnjp/$õ tvelaluritkt lee £t gt n/

,rgu si ijäta$nr uoia saöd V skime nnneteäiaikiiba lasaa Jiaat.os vgaoueut tn l elola agkkade k imaesstaoao .ak”esgk ts ger, r„lsgndthptlaivhrau teee!envdai”ameaiam glaanatälkl.a heekaanad ike ltt ägj oitTa„teaionu ulimoediebeni„ amanlrvm i a hsp ie arvea.i,a inteds nmis am nslüLieaelsri uai etuv kdtmpiaerg/pamiumnhahnh ms sl£” mde”uSle ekmtt grelpt ain nõAri tea eik trsia,eäae ts n pid.eeeeps hki aöme.dubetm tien, ueträs, l nõee j,e. ust k e lgkilaaijvhvia uLäelbgäatu k blsroljmeaetLhe ta sau ieaauneumeas „a Pa,t

ia en.„rLb mlspkka lusaate/u lss iti A gVä”a a ht.oamä$kkiomnapbiimti£kkõ ,ieoi uuu i s!haiijmt

Kõigi Õhtulehe paberlehes ilmunud artiklite täismahus lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?

Jaga artiklit

4 kommentaari

N
noo ei ole  /   17:57, 21. juuni 2018
ju nii. Kõik saavad trennidesse, tean oma pere kogemustest. MIngeid piiranguid lapse kaalule reeglina ei ole. Ehk on üksikutel alal tõesti kriteeriumid, tüsedapoolne balletantsija või jalgrattur näevad vähe kummalised ülisemalt aktsepteeritud arusaamadest lähtudes. Aga on ju küllatl teisi spordialalasid, pea igas kooolis on näiteks jalgpalli grupid, kus kaal küll määrav pole.
L
Lugeja  /   16:47, 21. juuni 2018
Egas trenn asenda õiget toitumist. Õieti teevad.

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis