Haiglapalat (Aldo Luud)

Tartus olnud juhtum, kus ilmnes, et tomograafiaparaati unustatud patsiendi suu suleti lepinguga, pani häirekella helisema ka õiguskantsleri büroos. Seal leitakse, et haiglate kompromisslepingud võivad olla põhiseaduse vastased ja seega õigustühised, kirjutab Eesti Päevaleht.

„Kui haigla peaks sõlmima kellegagi lepingu, mis sunnib inimest loobuma põhiõigustest, siis on see põhiseaduse vastane ja leping muutub õigustühiseks,” kommenteeris õiguskantsleri pressiesindaja Janek Luts. Näiteks kui leping varjab raviveana tehtud pahatahtlikku hooletust, varjab leping ühtlasi ka kriminaalkuritegu. Vaikimisnõude seaduslikkus oleneb aga haigla juristide sõnastusest, millega see on lepingutesse kirjutatud.

Refereeritud artikli täistekst Eesti Päevalehes.

Jaga artiklit

4 kommentaari

N
Nii ja naa  /   09:07, 28. juuni 2018
Kuidas siis kohtus kompromisslepinguid sõlmitakse?
Antud juhul jäävat tervisekahju ei ole - hüvitati teenindusveaga tekitatud moraalne kahju. Uut kahju ei saa tekkida, st pole ka põhjust uuesti kaevata - järelikult pole mingisugustest õigustest loobutud.
  /   09:04, 28. juuni 2018
Aga mis siis kui riik oma seadustega jätab teatud elanikkonna grupid ilma põhiõigustest? Kas see ka õigustühine on? Elatusvahenditest ilma jätmine on meil ju seadustega täiesti võimalik, sama moodi on tasuta õigusabi tegelikult tasuline jne. Haigla sõlmib juba haiget vastu võttes haigega lepingu, et haigla ei vastuta millegi eest. Näiteid on palju.

Päevatoimetaja

Gerly Mägi
Telefon 51993733
gerly.magi@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis