6
fotot
TARBIMISBUUM: Leedulased on pisut üllatunud, kui kuulevad, et nad on ostmises eestlastest möödunud, aga ütlevad, et on hakanud tõesti rohkem poes käima. (Aldo Luud)

Samal ajal kui Eesti rabeleb veel madalama ostujõuga riikide seas, kinnitavad Eurostati äsjased andmed, et leedulased on meist tarbimiskulutuste poolest mööda tormanud ja jõudnud Euroopa Liidu keskmiste hulka. Vaatamata sellele, et meie Balti sõbrad saavad tublisti väiksemat palka. Leedukad ütlevad Õhtulehele, et elu on tõesti viimastel aastatel paremaks läinud, kuid 800–900eurose unistuste palgaga tuleb ikkagi valida, kas osta mõni kodutehnikavidin või elamist remontida.

Suur osa leedulastest ei teadnudki, et nende tarbimiskulutused on juba nii suured, et küündivad Euroopa Liidu keskmise kanti. Eurostati andmeil on (hinnaerinevused välja jättes) tavalisel leedukal tarbimiseks kulutada 88 protsenti Euroopa Liidu keskmisest, Eestil vaid 72 protsenti. Meist tahapoole jääb vaid viis riiki. 

Väikeste numbrite psühholoogia

Tartust pisut suuremas Šiauliais sõidavad kliendid Lidli poodi nii Fiati kui ka Lexusega. Noor torupaigaldaja Dainius ütleb, et teenib kohalikke olusid arvestades üsna korralikku palka – 800 eurot kuus, kuid tunnistab: „Ma ise tarbin vähe. Isegi toidupoes käin vaid korra nädalas.“

Dainius arutleb: „Ehk ostetakse meil nüüd eestlastest rohkem kaupu, kuna teie olete endale juba need asjad varem ära ostnud ja loogika ütleb, et kui on suurem palk, korjatakse raha näiteks kinnisvara jaoks ja siis jääb tarbimine väiksemaks.“

EESTLASTEL JUBA KÕIK OLEMAS? Dainiuse arvates võivad tema kaasmaalased eestlastest nüüd rohkem asju osta, kuna eestlased on samad asjad varasematel aastatel juba ära ostnud. (Aldo Luud)

Šiauliai elanik Egle tõdeb, et tema palk on tõusnud üsna palju ja see avaldub mõistagi ka sagenevates poeskäikudes. Leedu tuleviku ja palkade suhtes on ta optimistlik. Nagu ka nooruke Arune, arvab temagi, et Šiauliais on keskmine palk pigem 600 euro kandis ja suuri kaubakoguseid selle rahaga koju ei tassi.

„Osa meie perest just nii palju palka saabki. Isa teenib 800 eurot. Meil on hinnad madalamad kui Eestis, aga kui peaks õige olema, et tarbime rohkem, siis võib põhjuseks olla hoopis psühholoogiline moment – eurodes on numbrid hinnasiltidel väiksemad ja see paneb euroga veel harjuvad inimesed kiiremini ostu sooritama,“ leiab ta.

Kiire poeskäik veenab, et Leedus on enamik kaupu tõesti odavamad kui Eestis ja see tasandab vähemalt osaliselt meie üsna suure palgaerinevuse. Leedukad viitavad ka sellele, et enamik turust on neil odavkettide Maxima ja Lidli käes. „Miks ma peaks ostma kallimast poest?“ küsib Arune. „Ehk ostan odavama kauba tõttu seda ka rohkem.“

PSÜHHOLOOGIA: Arune arvates võib rahvas rohkem kaupa osta, kuna eurodes on hind siltidel väiksem kui varem littides. (Aldo Luud)

Väikelinnas on ostujõud väike 

Šiauliaist Läti poole sõites jääb teele väike Paide-suurune Joniškis. Elutempo on seal aeglane, nagu ka ükskõik millises Eesti väikelinnas. Peatänava ääres on äsja avatud väike õllepubi, ühe elumaja verandal ajavad juttu kolm erinevas vanuses naist ja üks härra.

Proua Nijole ütleb kindlalt, et paremini ta ei ole elama hakanud ning temaga nõustub Vidmantas – ainuke mees seltskonnas –, aga ka pensionieas Janovaite ja nooruke müüja Kristina.

„Meil on hinnad kallimad kui Šiauliais või Vilniuses, aga palgad väiksemad. Palju on töötuid ja nemad peavad hakkama saama 120 euroga kuus,“ teab Nijole.

Seltskonda läbib ülemeelik lõbusus, kui küsin, kas väikelinnas on võimalik teenida ka tuhat eurot kuus. „Mis tuhat, minu palk poes on 350,“ ütleb Kristina.

Vidmantas muigab, kui küsin, mida tema jaksaks peale toidu-rõiva osta. „Raha remondiks ei jätku, aga televiisori või külmkapi jaoks korjab ehk tõesti ära,“ nendib ta.

VÄIKELINNA INIMESTEL ON OSTUJÕUDU VÄHE: Vidmantas, Janovaite, Nijole ja Kristina ütlevad, et Vilniuses võidakse ju uusi külmkappe ja televiisoreid rabada, kuid mitte väikelinnas. (Aldo Luud)

Pärast tööd astuvad lähedalasuvast töökohast õue omavalitsusametnikud Regina, Daiva, Violeta ja Gediminas. Kell on täpselt viis. Ilm on päikeseline. 

„Meie oleme optimistlikud. Palgad on Leedus ikka tõusnud, aga paraku meil endil vähemalt kümme aastat mitte. Kolm aastat oleme nüüd eurol. Mis maksis varem üks litt, maksab nüüd üks euro,“ kurdab Daiva, et väikelinna palgad ei tõuse, aga elu on kallimaks läinud. Kui ütlen, et Eestis on keskmine brutopalk tublisti üle 1200 euro kuus, siis tõdeb seltskond, et nende väikelinnas on palgad ligi poole väiksemad. Vilniuses on need muidugi palju suuremad, aga see ei tõsta Leedut Eestiga võrreldavale järjele.

Palgainfo agentuuri teatel oli möödunud aasta IV kvartalis Eestis brutopalk 1271, Lätis 961 ja Leedus vaid 885 eurot. Hindade muutust arvesse võttev reaalpalga kasv oli Eestis 3,6%, Lätis 3,9% ja Leedus 3,2%. Leedu Delfi andmetel oli veel ülemöödunud aastal Leedu keskmine brutopalk vaid 774 eurot ning seegi tänu kiirele palgakasvule.

Tänaval vastu astuv kuuekümneaastane Arunas on aga kuulnud, et Leedus on maksukoormus väiksem kui Eestis ning tema arvates tasandab see pisut ka  brutopalkade vahet. 

„Palgad on siin tegijal ikka alates 600 eurost kuus ja kuni tuhandeni välja. Leedu tuleviku suhtes olen optimistlik. On päris palju neid, kellel palgad tõusevad ja kellel läheb hästi,“ leiab ta, et Joniškis kindlasti areneb.

Leedu tarbekaupade ja teenuste hinnad on 65% Euroliidu keskmisest, Eestis 79%, ehk siis meie hinnad on tõusmas vanade Euroopa riikidega samale tasemele. Äsja avaldatud Decoding Global Talent 2018 uuringu järgi on Leedu möödunud Eestist ka nende riikide edetabelis, kuhu soovitakse tööle minna. Paraku on mõlema riigi kohad nukrad: Leedu 67, Eesti 68. 

OPTIMISTLIKUD: Daiva, Violeta ja Gediminas ütlevad, et elujärg Leedus liigub vaikselt ülesmäge ja tulevik on helge. (Aldo Luud)

Apelsin 57 senti kilo

Šiauliai Lidl kolmapäeval: küüslauk 2.13, banaan 85 senti, mineraalvesi Vytautas 49 senti, baklažaan 1.65, poolekilone pakk Arabica kohvi 1.89, kümme suurt muna 1.09 ja 2,5protsendine piim 43 senti liiter, keefir 69 senti liiter, pakk võid 59 senti, pool liitrit gaseeritud vett 19 senti, 240grammine soodushinnaga heeringafilee 59 senti, poolekilone leib 43 senti, vahvlijäätise tops 29 senti, vein 2.99 eurot.

Šiauliai Maxima: tomat 85, lühike kurk 99 ja apelsin 57 senti kilo, vahuvein 1.99 eurot, suhkur 49 senti kilo, kümme muna 99 senti.

Šiauliai Rimi: arbuus 55 senti kilo, mitme juustu kilohind jääb alla euro

Jaga artiklit

10 kommentaari

T
T.Mets  /   12:02, 1. juuli 2018
Iseseisvumisest alates on Leedust lahkunud ligi miljon inimest. Huvitav, kas need lahkunud siis ei teagi, kui hea elu kodumaal on
M
Marek  /   16:49, 29. juuni 2018
Leedus ei ole selliste meeletut poliitametnike armeed, keda ülal pidada ja need kes on, saavad keskmist või alla selle palka.

Päevatoimetaja

Gerly Mägi
Telefon 51993733
gerly.magi@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis