Vähiravifondi juhatuse liige Toivo Tänavsuu (Alar Truu)

Vähiravifond „Kingitud elu“ on viimane õlekõrs vähihaigetele, keda Eesti Haigekassa ei aita. Kui paljud neist peaaegu 500 inimesest, kes on fondilt abi saanud, on ravist hoolimata siiski surnud?

Vähiravifondi juhatuse liige Toivo Tänavsuu nendib, et fond sellist statistikat ei tee. „Oleme ühe aasta kohta saanud natuke selgema pildi, mille järgi 35–40 protsenti haigetest on saanud märkimisväärse tervisekasu ehk vähemalt ühe lisa-eluaasta. See on keskmine näitaja, aga näiteid on seinast seina. Meile teadaolevalt on viis-kuus inimest tunnistatud terveks, sealhulgas kaks last: Annabel ja Tauris, kelle ravi lõppes ja kes tunnistati haigusvabaks,“ selgitab Tänavsuu. Tema sõnul on selliseid juhtumeid veelgi.

Tänavsuu viitab sellele, et mõned vähihaiged elavad fondi toel juba aastaid. „Toetame neid igas kuus teatud summaga. Nii on haigus kontrolli all ning inimene elab täisväärtuslikku elu. Meie jaoks on oluline, et inimene saaks vajalikku ravi. Me ei saa tagada kellelegi elupäevi või tervist, aga saame kõigile anda lootust ja veel ühe õlekõrre ning võimaluse elada või terveneda.“

Fondi loomisest alates on sellest abi saanud peaaegu 500 inimest. „Mõned taotlused oleme tagasi lükanud, aga mitte raha tõttu. Põhjuseks on olnud näiteks see, et arsti soovitatud ravim ei ole konkreetse diagnoosi puhul näidustatud. On olnud ka juhuseid, kus soovitakse teatud alternatiivravi, mida me ei rahasta. Mitte et meil oleks midagi alternatiivravi vastu, aga jääme tõenduspõhise ravi piiridesse, sest alternatiivravi on igasugust ja nendel vahetegemine oleks väga keeruline,“ selgitab Tänavsuu.

„Mõnel juhul on patsiendi tervislik seisund juba nii vilets, et ravi tõenäoliselt ei toimiks või organismi tapaks kõrvalmõjud. Võib ka olla, et on juba proovitud mingisugust ravimit, mis ei ole toiminud, ja siis soovitakse proovida analoogset ravimit, mille puhul me juba teame, et suure tõenäosusega see ei toimiks,“ selgitab ta tagasilükkamise põhjuseid.

Abisaajate hulk kasvab iga aastaga. „Eelmisel aastal oli näiteks sada inimest, kes aasta jooksul said fondi rahastusel ravi. Sellel aastal on abisaajaid juba 150 ringis,“ ütleb Tänavsuu, kellel pole taotluste arvu kasvule ühest seletust. „Samal ajal kui on kasvanud abivajajate hulk, on kasvanud ka fondi võimalused aidata,“ toob ta välja, et ka annetusi on rohkem.

Jaga artiklit

16 kommentaari

T
toeta otse  /   08:27, 4. juuli 2018
Kergeusklikud inimesed ei mõtle,kui annetavad.Miks on vaja inimeste ravimisel ja suurte rahade korjamise juures vahendajaid vaja,kus suur osa rahast kaob teadmata kuhu.Kes neid välja öeldud annetuste raha numbreid ikka usub,kui pole ise näinud.Parem on otse abivajajale raha kinkida.
Liiga ilus raha kogumise jutt meedia abil reklaamides,et lihtsameelsetelt raha koguda,ilma arvet saamata.
M
Maksutulu  /   22:13, 3. juuli 2018
Ja riik saab kopsaka maksutulu heategevuse pealt.

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis