53 kommentaari

R
raudmees  /   22:04, 4. juuli 2018
Eestil pole vaja ei insenere arste ega õpetajaid Üliõpilased ei võta laenu sest see on irvitamine mitte abi Käiakse tõõl kuni nõrkemiseni Ja siis hõiskab keegi Sults et meil on tasuta haridus Kuni meil istuvad riigikogus Sultsid oleme varsti ummikus
M
Marika  /   16:04, 4. juuli 2018
Ja mis on antud loo moraal?Kui mitte keegi eesti kodanikest ,laene, pankadest , enam ei võtaks,siiks jääks raha eesti riigil alles ja võib olla oleks eestlastel, ka siis, oma pank,näiteks Hoiupank.Aga,meil seda ju ei ole.Kõik puha ,välismaalaste käes!Tehnikaülikool, puha, musti täi?!No,ju ,siis ,peame, Aafrikat, inseneridega varustama ja ilmselt Eesti riik selle õppemaksu ka tasub,rahad, selleks, tulevad Euroopa liidult.Ise, me seda, Euroopa liitu tahtsime,nüüd nopime ,,vilju" ja meie lapsed hakkavad Euroopa liidult laenatud raha tagasi maksma juhul,kui sõda enne peale ei tule.Aafiklastelt saame puuvilju,näiteks,banaane.Ajalooliselt on aafriklased ,samuti orjad olnud,nagu,eestlasedki.Meie maalt on palju võõrrahvast läbi käinud ja sõdu peetud.Lugege,muistsest vabadusvõitlusest, Ümera lahingust või Madisepäevast.Oleme olnud saksa mõisnike pärisorjad,talurahvas,kelle elu möödus aastaegade vaheldumise ja mõisnike taktikepi järgi.Liivi sõja järel olime Rootsi võimu all,siis tuli,Põhjasõda ja saime Venemaa omaks.Pärast 600 aastat kestnud orjapõlve,1816 aastal Liivimaal vabastab Vene tsaar meid pärisorjusest,saame endale perekonna-ehk priinimed.Kui 1 maailmasõda kingib meile vabaduse,siis 2 maailmasõda võtab selle meilt jälle ära.Eestist saab sõdade tallermaa,miilest käivad oma võõraste vägedega üle nii Stalin kui Hitler.Eestlasi sunnitakse sõdima võõrastes vägedes,meid küüditatakse,vangistatakse ja hukatakse.Paljud põgenevad.Järgmised 50 aastat tuli elada Moskva taktikepi järgi.Nõukogude võim tegi kõik,et mälestus vabast eestist,inimeste peast pühkida.Sinimustvalgest sai keelatud sümbol,Vabadussõja mälestusmärgid lasti igaks juhuks õhku,eesti ajast jutustavad raamatud pandi luku taha.Samal ajal tuli kuidagi elada ja elati ka.Eesti Vabariigi iseseisvus taastati 20.augustil 1991 aastal.Kuidas ,elu eestis edasi läheb,eks,seda,näitab aeg.Oo,Eestimaa,oo sünnimaa,kuni su küla veel elab,elad sina ka!
Ü
üsna seletav sul  /   19:41, 4. juuli 2018
Sinu jutu lõppu tuleb lisada, et nüüd oleme EL-i orjad!
S
Selle laenu võtmisega ollakse viimaste aastate jooksul väga ettevaatlikum!  /   15:19, 4. juuli 2018
Nagu me teame ei ole laenu võtmine kuigi kerge asi ja asi on hoopis naljast kaugel.Hea on võtta,aga tagasi maksmine teeb raskeks.Peab olema ka selles kindel,kas seda laenu jõutakse ära maksta või mitte?Kas on ka neid õpilasi,kes käivad tööl? Mis kergelt tuleb,see kergelt läheb.See on nagu elu,käiakse tööl saadakse kuu alguses palka,siis küsitakse raha millegi eest.Võetakse võlgu ja tagasi ei anta.Vanasõna ütleb nii"Võlg on võõra oma".Riigitöö ongi selline asi,mida tuleb täies jõus ajada,et midagi maksmata ei jääks.Viimati oli meil majanduskriis 2008.aasta suvel! On inimesi,kes mäletavad mis jama see kõik kaasa tõi.Bensiinikütuse liitri hind oli kusagil kokku 19.krooni ja 90.senti.Peaaegu kusagil 20.krooni.No täitsa lõpp.Meie perel oli plaan,kaks või kolm kanistrit bensiini täis lasta.Siis kulutasime vähem kütust ja tegime kõik ühe korraga ära,et ei oleks üleliigseid kulutusi.No tava inimene ka ei taha laenuvõtmist endale lubada.Pärast on tagajärjed päris hullud et anna minna.Pare-
ma meelega ma hoiduksin ise ka sellistest asjadest.Kuna räägitakse,et mitte kellelgi pole elu ei kerge ega roosiline."Kõik on parem üks haaval ära teha,kui tegeleda uute asjadega.Sest see teeb asja üha raskemaks" .Soovin kõikidele ainult head ja tugevat tervist!
T
Teeline  /   21:27, 4. juuli 2018
Ka praegu on bensiini hind üle 20 krooni. Samas tootnafta hind on odavam, kui 2008.a.
%
%  /   15:02, 4. juuli 2018
milleks nuumata panka? ja kohustusi turjale kuhjata?
O
Oh jaa  /   12:18, 4. juuli 2018
Küll ikka praegusel valitsusel on raske parandada eelnevalt tehtud vigu, aga neid on ju nii palju.
O
Olle  /   12:16, 4. juuli 2018
Eelmisel valitsusel olid õppelaenu võtmiseks sellised tingimused mis polnud üliõpilastele soodsad ega vastuvõetavad.
N
Nojaa  /   12:14, 4. juuli 2018
Kavandatakse õppelaenu võtmise paindlikumaks ja soodsamaks muutmist. Ikka tuleb parandada eelmiste poolt tehtud vigu.
I
Insener  /   08:25, 4. juuli 2018
Milleks nad õppelaenu peaksid võtma? Kui ma veel dotsent olin, siis mu 3-5 kursuse tudengid olid kõik juba (erialasel) tööl ja teenisid rohkem kui mina õpetades...
J
Juulius  /   06:44, 4. juuli 2018
Samuti mängib tema sõnul rolli üldine majandusolukorra paranemine ja vanemate tugi, mida tudengid võibolla senisest enam saavad. Padar lisab ka: “Pärast majanduskriisi suhtuvad üliõpilased laenu võtmisesse palju tõsisemalt, ega taha ennast sellisel moel kohustustega siduda.”
Selge on see, et enam ei võta üliõpilased kergekäeliselt laenu, et osta endale uus arvuti või käia reisil. Minu arvates on selline kiiduväärt, sest näitab noorte teadlikuse kasvu, kuid ilmsslt pole meeltmööda pangahärradele, kes jäävad kasumist ilma. Muidugi, alati on ka neid, kellele on õppelaen väga vajalik. Nüüd siis tahetakse õppelaenu tingimusi kergemaks teha, et laenuvõtjaid oleks rohkem. Kindlasti, kui tingimused kergenevad, tekib laenajaid rohkem. Huvitav, kas seda laenutoodet on plaanis pakkuda ka sissetulnud teise mandri poegadele, keda on võimalik kohata massiliselt Tallinnas?
A  /   00:39, 4. juuli 2018
Mis selle "riigi" ees- ja perekonnanimi või nimed on?
K
Kui riik on võõras  /   21:15, 3. juuli 2018
Milleks talt siis võlgu võtta.
  /   20:54, 3. juuli 2018
tsiteerides klassikat:laenu leib ja laastu tuli ei kesta kaua.
Õ
Õige  /   00:48, 4. juuli 2018
üliõpisased on pointi läbi hammustanud ning ei taha enam röögatut intressi maksta.
T
tore, ärge keegi võtke  /   18:55, 3. juuli 2018
Mult pressis riik 20 a tagasi õppelaenu summa 3-kordselt tagasi läbi püha inimese Reet Rosenthali inkassso kuigi töötasin õpetajana nn riigile alluvas koolis
M
mx35  /   00:04, 4. juuli 2018
eks viljandi pool ole samasugust...
A
ab  /   18:37, 3. juuli 2018
Tudengid võivad vaesele riigile laenata varsti!
P
Põhja Pada  /   17:51, 3. juuli 2018
Ei tea jah, peab põhiseadusesse kohustuslikuks tegema. Laenaks iseendile.
E
elektriga tegi riik küll koheselt 1:0 rahvale ära  /   18:30, 3. juuli 2018
kui ikka aasta jooksul elektrit ei tarbi, siis 5€ kuus tuleb ka ilma tarbimata EEle maksta. Sealt dividendidena edasi riigikassasse. Miks ei võiks üliõpilastega sama teha . Kui ikka laenu ei võta , siis hakkaku mittelaenamise eest viiviseid maksma ja asi nutt.
K
Kalevipoeg...  /   00:05, 4. juuli 2018
LAENA mulle kannelt Vanemuine...
I
ipi  /   17:38, 3. juuli 2018
Tehnikaülikool olla musti täis. Puha võõrad, kuuldavasti maksavad õppemaksu. Või koolitatakse neid meie riigi arvel? No võtke neilt raha nii et annab ja kehtestage selle eest eesti oma noortele stipendiumid, et nad ei peaks võlaorjaks jääma ega õpingutest loobuma. On siin ehk jällegi mängus "euroopalikud väärtused", mille järgi peame Aafrikat inseneridega varustama selle asemel et oma rahva eest hoolt kanda .
M
mõtlik  /   18:32, 3. juuli 2018
äkki oskab keegi lahti mõistatada, mis need euroopalikud väärtused tänases kontekstis on ?
T
To ipi  /   19:36, 3. juuli 2018
Ahah, et võtame raha mustanahalistelt välistusengutelt? Aga anna hoopis ise oma raha ära, kasutum oled igatahes kui need üliõpilased.
T
tenikaülikool  /   22:07, 3. juuli 2018
ongi juba nagu ahvideplaneet.
I
Indrek2  /   08:06, 4. juuli 2018
Häbi on olla selle asutuse vilistlane. Migratsioonipump mitte ülikool.
Õ
õpilane  /   17:18, 3. juuli 2018
hmm..ma küll ei hakkaks mitte kuskilt laenu võtma. Minu teada peab ka selle tagasi maksma või mitte?
  /   18:13, 3. juuli 2018
Ikka peab, seda kummalisem ongi riigi mure, et õppelaenusid enam ei võeta, juba varem ei suudetud neid tagasi maksta.
S
saa ommeti aru  /   18:34, 3. juuli 2018
täna juhib valitsust keskerakond , kes on kuulus hoolivuse suhtes. Tema seisab isegi pankade heaolu eest
  /   08:53, 4. juuli 2018
20 aastat on Eesti liberaalide valitsused eelkõige seisnud Rootsi erapankade eest, see on piisav, et neid jõukusid mitte valida.
E
endine üliõpilane  /   15:59, 3. juuli 2018
Ma saan sellest ideest aru, mida siin püüti lahti mõtestada, aga nagu ikka, suhteliselt halvasti kommunikeeritud...või ajakirjanik keeras lihtsalt asja klikimagnetiks. Olles ise väikesest kohast pärit, siis minu (ja enamus klassikaaslaste) jaoks tähendas ülikooli minek iseseisva elu algust: kolimine Tallinna/Tartu, elukoha leidmine ja finantseerimine, oma primaarvajaduste finantseerimine. Minul näiteks ei olnud kodust majanduslikku tuge, vähemalt mitte sellist, mis võimaldaks linnas koolis käia. Ühika kohta ei saanud (ja mul poleks isegi selle jaoks raha olnud). Õppelaen võimaldas mul esimese aasta üle elada, selle ajaga leidsin juba ka töö, mida sain teha kooli kõrvalt. Järgmised aastad sain juba ilma laenuta hakkama. Küll aga võin öelda, et ilma laenuta ei oleks ma kooli saanud minna. Ja sama rada läksid mitmed klassikaaslased. Mõni sai kodust majanduslikku tuge, mõni ei võtnud laenu ja läks lihtsalt tööle...kooli aga ei jõudnud ja edaspidi enam ei olnud huvi töö kõrvalt lisakohustust võtta. Ja nii tekibki maalt linna tulevate noorte hulgast väga palju lihttöölisi...mitte, et lihttööline kuidagi halb oleks, aga see ei ole olnud nende valik, vaid valiku puudumine.
Küll aga pean nõustuma, et tingimused laenu saamiseks ja teenindamiseks on suhteliselt karmid, arvestades milleks see laen mõeldud peaks olema. Ma olen nõus, et laenu (täielikult või ka osaliselt) kustutavaid tegureid võiks rohkem olla. Näiteks nominaalajal kooli lõpetamine teatud tulemusega, töökoht õpitud erialal...mis iganes, mis motiveeriks laenuvõtjat keskenduma õppele, tulemustele või karjäärile, mis omakorda peaks ju olema eesmärk? Ja kaks käendajat tundub ka natuke palju, arvestades, et enamus just sel põhjusel laenu võtavad / võtaksid, et neil ei ole piisavalt tugevat majaduslikku tagalat.
T
Tööline  /   12:38, 4. juuli 2018
... mõni ei võtnud laenu ja läks lihtsalt tööle...kooli aga ei jõudnud ja edaspidi enam ei olnud huvi töö kõrvalt lisakohustust võtta. Ja nii tekibki maalt linna tulevate noorte hulgast väga palju lihttöölisi...mitte, et lihttööline kuidagi halb oleks, aga see ei ole olnud nende valik, vaid valiku puudumine. Vabanda, aga ülikool ei ole sulle küll mõtlemisvõimet andnud! Need noored just valisid laenu asemel töölemineku, Õppimise asemel valisid töölkäimise. See oligi nende valik, mitte valikute puudumine.
K
Küsimus  /   15:40, 4. juuli 2018
Valikus ei olnud kooliskäimist, kuna selleks ei olnud raha?
P
Pankur, Murelik  /   15:29, 3. juuli 2018
Nn riik pole küll murelik, hoopis minu mure, kui laenu võtmine väheneb.
V
Vanamees  /   15:25, 3. juuli 2018
Kui ei laena ,pole ka võlgu ,ehk siis pole "ori"! Seega varsti tehakse see kõigile kohustuslikuks !
E
Ei noh  /   15:07, 3. juuli 2018
kui sa just ITd või muud inseneriteadust ei õpi, siis suurema osa diplomitega saad tööd taksojuhi või Selveri kärukorjajana - sellest palgast küll laenu tagasi ei maksa.
N
Nojah  /   15:01, 3. juuli 2018
Õppelaen peaks olema riigi poolt käendatud ja diplomiga kustutatud. Praegusel kujul on see pankadele kasumit tootev laenuliik nagu iga teinegi. Suur laenuprotsent, suured ja pankade määratud laenutagatised on lükatud õppurite vanemate kaela. Samas ei seo pooled õppurid oma edasist elukäiku Eesti riigiga. Millest need vanemad neid laenusid maksavad, kui lapsed ise Austraalias või Aafrikas iseennast otsivad?!
A
aix  /   14:50, 3. juuli 2018
kui ükskord peteti juba üliõpilasi,siis ,teevad nad õieti,et ei võta
Õ
õpingute ajal  /   14:41, 3. juuli 2018
töötatakse pigem tippi teenides kui end hilisemasse laenulõksu seades. Ses osaski tuleb USA "eeskuju" järgida - kolledžilaenu maksmiseks ei saa meelepärast tööd ega elupaika valida, hea kui tööd pakutaksegi, õpitavad erialad mitmesugused. Samad lood siinmailgi.
J
Juula Juurakust  /   14:23, 3. juuli 2018
Riik mures? Vast ikka pangad, kes suuremalt jaolt saavadki oma kasumit laenudest.
ja miks peakski laskma end pangalaenudega orjastada kui on võimalik hakkama saada ka omavahenditega? Lapsest saati mind õpetatud, et võlg on võõra oma ja kuni see tasutud ei ole, oled selle võõra ori. Pealegi, nagu artiklis kirjas, kõigil kõrgkooli lõpetajatel pole olnud võimalust tööd kohe saada, eks siis käenduseks antud kinnisvara või käendajad maksavad.
R
rõhutu  /   14:21, 3. juuli 2018
Käpikvalitsus, kes inimesi pankuritele orjaks müüb ja maksudega röövib, peab kaduma!
J
Joosep Tootsi  /   14:19, 3. juuli 2018
isa ütles: "Võlg on võõra oma. Laenuleib ja õletuli ei pea kaua vastu!"
I
Igavene tudeng  /   14:09, 3. juuli 2018
Miks peaks riskima kohustusega kohe peale ülikooli laenu tagasi maksma hakata ja selle pärast esimene väheatraktiivne tööpakkumine vastu võtta. Vanasti, kui riigimehed olid targemad ja igasuguseid rattaid ei lastud riigitüüri kallale, kustutas riik iga riigiametis töötatud aasta eest teatud osa laenust.
M
madis  /   20:09, 3. juuli 2018
Ka see lahendus oli ebaõiglane nende suhtes, kes erasektoris töötasid ja viimse kui sendi ise tagasi maksid.
S
selle  /   14:13, 4. juuli 2018
rõõmu kaotas minu mäletamist mööda juba unzipi valitsus, igatahes juhtus see üpriski ammu, pakuks et 10+ aastat tagasi?
N
Nii oli  /   21:01, 4. juuli 2018
2005 või 2006 vist
M
miks mure, rõõm ikka,   /   14:06, 3. juuli 2018
et noored ei taha ennast võlaorjusega siduda, vaid püüavad ilma laenuta hakkama saada.
Tõepoolest, mis selle vägisi laenutoppimise mõte on ja kes sellest võidavad? Intress läheb ju laenu andnud pangale, mitte riigile.
J
joosep  /   14:20, 3. juuli 2018
Mõte on ikka selles, et rohkem krediidiasutusi nuumata. Laen tuleb ju tagasi maksta koos intressidega.
I
Igavene tudeng  /   14:05, 3. juuli 2018
Erinevalt riigist pole tudengid rumalad.
V
Väga huvitav  /   12:46, 4. juuli 2018
Õppimise ajal on targad ja kooli lõpetatamise järel nõunikuks saades muutuvad puhta lolliks!?
P
PROVESSOR  /   13:50, 3. juuli 2018
[ Sisu ei vastanud Õhtulehe kommenteerimise reeglitele. ]
M
Mis  /   12:46, 4. juuli 2018
Kas ministril siis nii väike palk?
E
elektritsaabtasuta  /   13:43, 3. juuli 2018
Vene ajal ja Muammar Gaddafi riigis saadi hakkama ilma laenuorjuseta.
  /   13:25, 3. juuli 2018
see on väga hea, et üliõpilased ei taha õppelaenu võtta.

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis