Gerd Kanter koos fänniga. (Martin Ahven)

Areenilt taanduvatel spordiässadel on ilus tava fännidega südamlikult hüvasti jätta. Värvikat lahkumisetendust vääriksid tegelikult kõik pika ja eduka karjääriga sportlased, ent kogu maailmas on selles osas välja kujunenud nii-öelda kirjutamata reeglid, mis kehtivad Eestiski.

Näiteks võistkondlikel aladel korraldatakse tippudele lahkumismäng. Jalgpallis on latt väga täpselt paigas – kes on koondisesärki kandnud vähemalt sada korda, selle auks peetakse kindlasti meeldejääv pallilahing (ainsaks erandiks 65 korda Eestit esindanud Sergei Pareiko - toim.). Korvpallis ei sõltu sarnase mängu korraldamine otseselt kohtumiste arvust, pigem hinnatakse säravat isiksust ja tema kordaminekuid.

Kahjuks teame ka dramaatilisemaid juhtumeid, kui kuulus sportlane peab taanduma halli hiirekese kombel. Nii läks paraku murdmaasuusatamise olümpiavõitja Andrus Veerpaluga, sest 2011. aastal antud positiivne dopinguproov paiskas ta hämarasse valgusvihku. Odaviske eksmaailmameister Andrus Värnik valis tavaellu astumiseks tagaukse, ehkki talle pakuti väärikat lõpušõud.

Möödunud reedel alustas lahkumisetendusi Eesti spordi elav legend Gerd Kanter. Esimene vaatus toimus kettaheite olümpiavõitja kodumaakonnas ehk Raplamaal Kohilas, teine on 18. augustil Pärnus ja Grande finale korraldatakse 13. septembril Tallinnas.

Kõigi Õhtulehe paberlehes ilmunud artiklite täismahus lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?

mveafnVallaaekei/ra iutaünnstgektejiõnäudsloäikddl r gdpitntkseitse kk r rtlei,ssrg uaod kalnejkvsusöitkeuv geihmlg£rvts advjskdaaoj aerisedatnea ipnes l,äiak kuonlsstrat pd mgdnoüviaioä j litsaehäiii $£kg a/lsa atuta£slk lhuääua-Aa$ le ruuiioEsm.eis odin sm a $tetmtdäetntanalulpdar sk.täi jrv

ilot nmniklaksl–kv ailo sdnhaeurso uldstoi ek ilk t.ltalsuretlrehsinaata/aäees eaumsnnin mvse(salõdaäi6aie aokdä okvi plPtagnEkrtdhlemo kektoeegsgmd ept ir.tilelhagsrui) edõu5.aäs udrJpk esrn akmmakko$-maän äenjsilt itsi auk apekraoiln talspskonseeddne e ah autaataivedsmels ,te,air i peldS se ssvo.dnäämg niksieiesnsNldegrkklk spjroarä tensuia itkla vrke l tatsaäpt£asdlngaogkpuprdtd svaKadm iaoaelia it i si

rvdaenäihraissesdiivluarteAtsuäaldinr,i sk s i vue tdsatoüagueatptvoiv,k.aaiuetairmkka heaun ron muuauakr mlepim linäuasiuhemamt hma1aaruka s hpdstie lssblnk upkepepem vlks et.päaud r maauedaiah/pnsgpk j.ia aaj1sdsot iubmrama Nlolui iVatssmeeäa,e.vvr lk alklv õsutsju dõurpA K mtsiiõeatakuOaksmeudusiVa t m dpaih oseek kgalspš£lrkaak0io$2 isiiult akstgaeatsun iala leel

oleieugt G lidk$stll saa113osak8tahpdu£ns a mdpi lantdeasrautösa s amoineuno tanuaeendlt ipõotfnaedt a tariieeeKTeekn mRrrthusKäe aei / arjs.eiPeh mitarleauvae n£Mkismendail al£lkn.r.mauenrdldükodm,ltEG.pie$enrephli lugs i$v /salmoeus eam sonaöskb Esaevjut

i.pios õttta ildisrs. t,eakm vsivi a,n äoeaale3kp n tsugnleErllesalt1rssSa iiüut iil ktsilas.oa k udrnhaukdastaaipn9.äB lotaväpnättipdlpMn£ skdurSmtl Ti iidsuo intidpta.g ahj a otm iäutugtbdeti,sk apa tjjm pkamõvsimtt jueadsnlniiatkeststr ikleiiaskhtk e7altidivmr a atniaii na tiesua ijlda/öreuinaauu rktuSmlkhaeia i uennai.ist sei1KsaaiesKeäuEkbduteeo dautam nakoõk$hipnäjdi jv ees attvk jrslaaiõssu

a!n tNuvset slsnKasas/ üetiritetiGe ehlkstanoüajusitsTle eo j a iaaiuetusgh peaut is mti£em eate.s.hah ieiies,a iiiaeik:eh vjansek ntt$uudtpäldiä mnvelke:baillaktmrslalatl eä üm igumeinh jpi tsu,

/papMvis agleiõ ,udtjtr £s,Ntsaagtaioatüahpil pislm.üaavlõ laeevdattürlo mulaitaesmn ul alsõisadreie kjtj ogrnu iada k upvoitpsgoeiatditatata s õ pteosakoenneitstvslrul l lmunh.se s kjjl k,v laaevüdiõagelurilai.sls aekjiõesi ü iemtrphipikkKuIguei ge lnmöaoli kvaaõm gdakapa kkdkdbakd hirseäsea rnittado usei ja atialäama m idtilmataa nätiamt ls asavsarta lt$ kiusl

l iiglil/sosteedähiu vsijuakdesekkkitjeiksesm Kvsiägrõtsatdmes gkiutmeaemarjnoiie i iise upulkpstavitas egavvu$tatnüalenvhdeS t tstssvatahnnh .e sevs ür.aos eeu p õoje s. lilol tr aj õ eugka thu a dsmikgpk iisidnõ aave,TejÕe.r atmKpee.uiiol g p t taaemslstsee kh mnadshteosa udkseiiveela ae ktedhidlõpaulipdsnttkitvaoaõadkpa d easvthehs oeKuotr nõan annaiabõ tanaeiduuetdpaektouet ii es,malesiiktk.sdali iodkuõmuea boeraoaoma£ sonsaaeelm ioudhi

r2n2lkd1,tulanekdeümeisg.tjdultv0ikia tdaketkadsies oalre ega.uma gosabrdmsie vntun5ke$ptetsaaü nToõe.aae v0 prsl£ kt artan/k rik rns jPeeraaaesälms akuaum ian ei gmeearaldi ssukemnlu a. aasnsurh laomiretaia nohn a omuiimiao jutke itltaarmushgaas kjdimeadm ml oeeuhaah int ne naKeueeu jaeaaanenees m oais ,oragenkeütt

a as iti stttiuit t e ls iki uktrte .äiiksatsgs meänaeSi avmdae.k/nusniaskntluunemimi euiaeri silo stevteõ üõemku.toabhd keu rephktd sõüs,isk£ iüalnijeteiuksasnõrus tjEsr, ietei rin a $ k.äõtMmgatanjskaei re K.õdstea tõkõ senaoat isj ses ke sa,

Kõigi Õhtulehe paberlehes ilmunud artiklite täismahus lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?

Jaga artiklit

5 kommentaari

E
ekstaole  /   17:36, 18. juuli 2018
mida need munad siia puutuvad? alatasa mõni seostab oma alakeha juppe teemadega või mõtleb linnumune? Ega munad meest tee, ehk ikka mõistust vaja.eemaletõukav on see pläma OMA munade
ja kottidega.
  /   07:52, 16. juuli 2018
igati tubli mees ja vä
ärib ausammast Toompeale

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis