4
fotot
(Aldo Luud)

Riigikogu maalelukomisjon kogunes Jõgeval erakorralisele istungile, et arutada pikast põuast tingitud probleeme põllumajandusele. Istungil tõdeti, et Lääne-Virumaal on põlde, kus vilja on saadud vaid pool tonni hektarilt.

Maaelukomisjoni esimehe Aivar Koka sõnul on kõige raskemad põuakahjud Lääne-Virumaal, aga ka Jõgevamaal, Tartumaal ja Raplamaal. „Piimakarja pidajad pole saanud varuda talveks piisavalt sööta, paljud köögiviljakasvatajad on ikaldunud kapsad ja porgandid maa sisse kündnud ning vilja- ja kartulisaagistki pole palju loota,“ kirjeldas Kokk olukorda. „Põllumeeste toetuseks tuleks abi küsida Euroopa Komisjonilt ja vajadusel leida raha ka riigieelarvest,“ lisas ta.

Põua tõttu on väga raskes olukorras aga ka aedviljakasvatajad ja karjakasvatajad. Olukorra teeb veelgi kriitilisemaks see, et eelmisel aastal hävitas suure osa aedviljast liigniiskus. Kui eelmisel aastal tuli uba niiskuse tõttu maasse künda, siis tänavu ei jää põllumeestel üle muud, kui jälgida, kuidas nende silme all taimed lihtsalt ära kuivavad.

Istungist osa võtnud põllumehed tõdesid, et olukorda annaks kohati leevenda, kui keskkonnaamet lubaks kastmisvõtt looduslikest veekogudest kehtestatud veetasemeste allapoole võtta, kuid siiani on põrgatud ametnike vastuseisule.

Olukord on nõnda kriitiline, et farmerid on hakanud müüma juba piimakarja, kuna erinevatel põhjustel ei jagu tänavu ka sööta. Tartumaa põllumeeste liidu eestvedaja Jaan Sõrra ütles, et Õhtulehele, et paraku makstakse väljaspool Eestit heinapallide eest rohkem ning lähinaabrid on nõus seda meilt ostma.

Erakorralisel istungil arutati ka, kuidas saaks põllumehi rohkem toetada. Muu hulgas käidi välja, et toetusrahad jõuaksid kiiremini kohale.

Maaelukomisjoni esimehe Aivar Koka sõnul on kõige raskemad põuakahjud Lääne-Virumaal, aga ka Jõgevamaal, Tartumaal ja Raplamaal. „Piimakarja pidajad pole saanud varuda talveks piisavalt sööta, paljud köögiviljakasvatajad on ikaldunud kapsad ja porgandid maa sisse kündnud ning vilja- ja kartulisaagistki pole palju loota,“ kirjeldas Kokk olukorda.

Maaelu komisjoni liige Igor Gräzin nentis, et paraku elame sellises vööndis, kus kõiksugused ikaldused on tavalised. Ta nentis, et ei ole vahet, kas sellist olukorda nimetada erakorraliseks- või kriisiolukorraks. Tema sõnul on oluline see, et kui jama on majas, siis nii tulebki öelda, „Lehmadest olulisemad on inimesed. Lehm on aga vajalik kui inimese maal elamise eeltingimus,“ ütles ta.

Jaga artiklit

29 kommentaari

E
Ehh  /   07:49, 31. juuli 2018
Äris on nii, et riske on võimalik maandada kindlustustega. Miks peab maksumaksja kellegi äririskid kinnimaksma, see müüt, et nad toidavad meid, on ammu juba udu, eisaa ma ühtegi leivaviilu tasuta, saan täpselt nii palju kui teenin ja saan endale lubada, maailmas on ületootmine, nii et ostekse sealt kustkohast saab soodsamalt
S
See  /   20:12, 30. juuli 2018
põud peaks olema meile õppetunniks, et looduskeskonda ei tohi hävitada. Aafrika oli enne metsade raiumist palju rohelisem. Nüüd on metsad kadumas ja kõrb tungib peale. Meie oleme oma rabad ja sood rahaks teinud, metsad maha raiunud. Kliima muutub ka eestis kuivemaks ja soojemaks, sest me ise oleme seda teinud. Vanasti öeldi: peale meid tulgu või veeuputus. Nüüd oleks õige öelda: peale meid tulgu või põud.

Päevatoimetaja

Marvel Riik
Telefon 51993733
marvel.riik@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis