(Arvi Kriis/Ekspress Meedia)

Pealkirja laenasin ajalehest Vaba Maa, kus käsitleti sotside ajalehes Rahva Sõna 1933. aasta augusti alul ilmunud uudispommi: vabadussõjalased olevat juba riigipöörde päeva kindlaks määranud.

Toonase riigijuhi Jaan Tõnissoni Rahvusliku Keskerakonna tähtsamad liikmed kogunesid seepeale kaheksa tundi kestnud koosviibimiseks 10. augustil, kiitsid heaks sõnavabaduse kitsendamise ja meetmed „avaliku elu tervendamiseks“.

Päev hiljem otsustas valitsus kehtestada kaitseseisukorra terves riigis, panna ajalehed eeltsensuuri alla, keelustada vabadussõjalaste organisatsioonid ja kohustada kõiki teisi laiali saatma üksused, mis kannavad mundrit vms eraldustunnuseid. Suleti ka paljud tööliste haridus- ja kultuuriühingud. Suvel oli riigikogu laiali, kuid valitsuse otsust ei lastud neil ka tagantjärele kinnitada.

Tõnisson oli nõrk riigijuht. Kaitseseisukorra otsusest sai tema luigelaul. Vabadussõjalased kogusid end uuesti ja nende algatatud uue põhiseaduse projekt kiideti rahvahääletusel heaks. Tartus põletasid tudengid Tõnissoni Postimehe numbreid ja 17. oktoobril astus rahva põlguse teeninud valitsus tagasi. Tuleb küll tunnistada, et ta suutis riigi arengu käima tõmmata, aga selle vilju nautis juba Konstantin Päts.

Jaga artiklit

2 kommentaari

E
eeeti mees  /   14:59, 11. aug 2018
vabadus ei tähena eesti varade laastamist.enamus mõtlevad selle all oma karmani täitmist

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis