Katrin Lust (Stanislav Moškov)

Juuni keskpaigas kirjutas mulle "Kuuuurija" saate fänn, et keegi advokaat Maksim Greinoman on registreerimas Euroopa Liidu tasandil "Kuuuurija" kaubamärki.

Vaatasin asja kohe järgi. Selgus, et tõepoolest jahib Tallinnas tegutsev vandeadvokaat Maksim Greinoman minu saate nime endale. Ta registreeris muide "Kuuuurija" kaubamärgitaotluse just telesaadete tootmise kategoorias.

Võtsin kiirelt ühendust Eesti patendiametiga ja sain teada, et üle-euroopaline kaubamärgikaitse on kõrgem kui Eesti kaubamärgi kaitse.

Lihtkeeles tähendab see seda, et kuigi mu saade on Eestis üldtuntud kaubamärk, on siiski võimalus see Euroopa tasandil registreerida, endale võtta ning mulle hiljem tagasiulatuvalt kahjunõue esitada.

Mõtlesin, et pole probleemi. Esitan kaebuse Eesti patendiametile, kes siis seda teemat menetlema hakkab. Aga tuleb välja, et Eesti patendiamet on enda sõnul Euroopa Liidu patendiametist täiesti eraldi seisev organisatsioon ja nemad ei saa mind kuidagi aidata. Selleks soovitati mul võtta nende sõnul patendivolinik, kes maksab muidugi raha ja mitte vähe.

Mind hämmastas ka see, et minul lihtsa kodanikuna ei ole võimalik Euroopa Liidus endal kaubamärgi osas vastu vaielda, vaid seda saabki teha väidetavalt ainult patendivolinik ja see toimub inglise keeles. Lisaks ma pean maksma vaidlustuse osas riigilõivu ja kokku läheb minu kaubamärgi ja õiguste kaitsmine mulle maksma tuhandeid eurosid.

Minu arvates ei vasta see Euroopa Liidu põhiõiguste hartale ja põhimõtetele. Selgitan, miks.

Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikkel 41 räägib õigusest heale haldusele ehk igal kodanikul on õigus pöörduda Euroopa Liidu institutsioonide poole ühes 24 aluslepingute keeltest ja talle tuleb vastata samas keeles.

Ehk siis minu arvates peaksin ma siiski saama Euroopa Liidu asutustega suhelda eesti keeles ja mul ei peaks olema vaja mingit erilist juriidilist abi. Aga nüüd tuleb välja, et meie enda Eesti patendiamet ei saa ega ei soovi minu õiguseid Euroopas kaitsta ja suunab mu kalli raha eest erakätesse vastukaebust kirjutama.

See tähendab seda, et kui sul puudub raha tõlkimiseks ja juristide palkamiseks ning riigilõivudeks, siis sa oma õigusi Euroopa Liidus maksma panna ei suuda. Võidab see, kellel on raha.

Mina leian, et selline bürokraatia ei vasta hea halduse tavale. Minul kui Euroopa Liidu kodanikul ei ole täna võimalik oma õigusi kaitsta oma emakeeles ja meie kohalik patendiamet laiutab ainult käsi.

Advokaat Maksim Greinoman saatis mulle pühapäeva õhtul kirja, et ta keelab mul "Kuuuurija" kaubamärki saate pealkirjana kasutada. Kui ma seda teen, siis hakkab ta minult nõudma kahjutasu. Samuti teatas ta mulle, et pean temaga sõlmima autorilepingu.

Täiesti hämmastav, kas pole? Sellise kaaperdamise ja rahanõudmisega tegeleb Eesti vabariigi advokatuuri liige. Kas see kõik ongi lubatud ja eetiline?

Ma küsisin Greinomanilt, kas ta on kuulnud ja teadlik, et ma olen "Kuuuurija" nimelist saadet teinud juba kaks ja pool aastat ja selle nime alt on tehtud ligi 90 saadet. Greinoman irvitas mulle näkku ja teatas, et ta ei vaata televiisorit. Miks siis ometi registreeris ta "Kuuuurija" kaubamärgi advokaadina just telesaadete kategoorias?

Mina nimetan seda väljapressimiseks. Võibolla juriidiliselt on see kõik korrektne, aga välja paistab see just täpselt nii.

Täna olen ma olukorras, kus ma olen teinud sügisese "Kuuuurija" tarvis kümneid intervjuusid ja härra Greinoman kirjutab mulle enne hooaja algust kirju, kus mul keelatakse saate nime kasutada ja see võetakse minult lihtsalt ära.

Eks ole näha, mis nimega "Kuuuurija" sügisel naaseb, aga igal juhul Greinomani nõudmisele ma ei kavatse alluda.

Ja siinkohal olgu minu lugu õpetlik kõigile. Kui teil on kaubamärk, siis kontrollige ega keegi ei ole seda Euroopa Liidu tasandil registreerimas selleks, et teilt hiljem raha nõuda.

Õhtuleht on ühendust võtnud advokaadibüroo Greinoman ja Co-ga, et Katrin Lusti süüdistustele vastulauseid saada. Büroost öeldi lehele, et Maksim Greinoman viibib praegu välismaal ja puhkab, mistõttu on temaga raske ühendust saada. Küll aga lubati Õhtulehe küsimused Maksim Greinomanile edasi saata.

„Maksim on praegu puhkusel ja ta on seal kuni uue nädala alguseni. Ma ei ole Teie [Õhtulehe] poolt kirjeldatud probleemiga seotud. Sellepärast ma ei saa hr Greinomani eest kommentaari anda,“ ütles Greinoman ja Co advokaat Jaanus Stern.

Jaga artiklit

228 kommentaari

D
doh  /   12:58, 5. sept 2018
Kui kasutada ajutiselt kuuuurija nime asemel sõna "saade" siis on ainult visuaalselt logo ja kaubamärki ei sega kuna logo on kujunduslik ja pole kindlasti nii sarnane kaubamärgiga. Sealt edasi võiks siiski asjad niimodi ette võtta, et selgeks teha: EL seadused ei forseeri juhul kui riigis juba seadus kehtib s.t arvestatakse kehtivaga. Samuti ei ole tegelikult niiet, eu tippdomeeni reeglid forseeriks .ee domeeni. Asutused oma sisult on sarnased nagu ka patendiametid.
D
doh  /   12:48, 5. sept 2018
Kui Sul juba Eestis on kaubamärk siis kehtib esimesena ja see tuleks just ära tõestada! EL seadus ei forseersi seadust esimeseks kui see juba liikmesriigis kehtib!! Esmalt kehtib riigi seadus.

Päevatoimetaja

Marvel Riik
Telefon 51993733
marvel.riik@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis