11 kommentaari

E
Eesti  /   07:22, 23. aug 2018
taasiseseisvumine seisab alles ees, siis kui saame taas lahti liiduvabariigi seisundist. Eesti oli õiguslikult iseseisev 1918...2004, seega ei saanud iseseisvus katkeda 1940.a. Seiskus vaid de facto iseseisvus, kuni 1991.a saime seda jätkata. Seega 20.08.1991. jätkus hoopis de facto iseseisvus. Just nimelt jätkus, sest taastatakse ametlikult lõpetatut. Lõppes aga meie iseseivus ametlikult tänu 2/3-le rahvast, kes 2003.a rahvahääletusel otsustas, et Eesti põhiseadus allub edaspidi EL-i käskudele-keeldudele. Selliseid asju peaks ka keeleteadlane Sutorp teada. Rääkimata teistest, kes rahvale vigast päevanimetust kaela määrivad.
R
RS2  /   11:15, 23. aug 2018
Ei sa saa. Nii kui saad lahti liiduvabariigi seisundist nii astutakse sind kohe teise liidu koosseisu. Ja kui sa tahad de fakto iseseisvust, siis see juhtus mingil määral alles september 1994, kui 0kupandi väed lahkusid. Kuid sellinegi iseseisvus on kaheldav, sest iga Mai kuu ajal näed sa =kupante pr0nkspuusIikut kummardamas. Nii, et millest me siin räägime?
X
xx  /   17:14, 22. aug 2018
Üks on passiivne, teine aktiivne. Esimesel juhul tuli iseseisvus lihtsalt kätte, teisel puhul oli selleks aktiivne tegevus.
R
RS2  /   11:17, 23. aug 2018
Passiivne tegevus toimus hoopis seltsimees p.ätti juhtimisel aastal 1939. Kui see iseseisvus t.bIa.e maha parseIdati.
E
Ei tea  /   16:02, 22. aug 2018
mis jura see on iseseisvusest.Kui me oleme iseseisev riik miks tulevad siis keelud ja käsud Brüsselist?Selle järgi olime me ka Moskva käskude ajal iseseisvad.
M
marks  /   18:07, 22. aug 2018
Seepärast tahakski teada millal se pealkirjas nimetatu tuleb.
Ä
ätt.  /   15:07, 22. aug 2018
Vahet pole sest mingit järjepidevust nii kui nii pole.Ei toonud meiele iseseisvust Savisaar,Eesti komitee ega see hulk igat masti tegelasi kes tänapäeval ennast vabadusvõitlejateks nimetavad.
Eelpoolmainitud andsid mingi väikse osa aga kogu asja otsustasid maailmas toimuvad muutused !
A
Andres  /   13:50, 22. aug 2018
_Samuti on kohatu rääkida taasiseseisvumise aastapäevast._
Mis jutt see nüüd on? Eesti keele seletav sõnaraamat, märksõna "aastapäev": "1. päev, mil möödub teat. arv aastaid mingist sündmusest, millegi asutamisest, rajamisest jne."
Eesti iseseisvuse taastamine oli sündmus.
Muidu peaksid näiteks ikka veel abielus olijad rääkima mitte "pulma-aastapäevast", vaid Sutrop teab millest.
Loodan, et hr. Sutrop võtab tulevikus vähem sõna teemadel, mida ta õigupoolest väga ei valda.
S
Sellel  /   12:55, 22. aug 2018
päeval pole Savisaarega või tema nn.teenetega mitte midagi pistmist,ehkki ta ise väidab,et just tema tõi taas iseseisvuse!Kui tema teha oleks olnud,oleksime me olnud täielikult venemaa mõjusfääris koos 300 000 muulasest kodakondsega!
S
samas  /   14:21, 22. aug 2018
just tema juurutaski tolle taasiseseisvumise - sõnavärd, mis ei ole sama tähendusega kui iseseisvuse taastamine...
M
Mine sa neile seleta!  /   12:05, 22. aug 2018
Poest ostes ostad "Vahukoort", pakki avades saad rõõsa koore.

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis