Sass Henno (Mihkel Maripuu / Postimees)

"Ma ütlen selle välja. Korgijoogi-vägistajatega tuleb lõpp teha. Palun leiame nad üles. Tunnistame nende vastu. Teeme nad avalikuks," kirjutab Sass Henno oma Facebookis, ajendatuna sellest, et tema sõbra kallim korgijoogimürgistuse sai.

"Tüdruk õnneks elus ja kuna sõber oli juures, kui ta kokku kukkus, siis keegi teda kuskile ärakasutamiseks vedada ei saanud," selgitas ta juhtunut. 

Henno, kes ka ise ööklubide sage külaline, kuuleb sarnaseid lugusid sageli. Ent mitte ainult ohvritest. Ta kirjeldab ka juhtumeid, kus inimene ise on rääkinud, kuidas korgijoogiga ohvri voodisse meelitas. "See on jälk maailm, kus head alati ei võida."

Henno sõnul on üks tema väga lähedane inimene nooruspõlves sarnase juhtumi üle elanud. "Ja seepärast mõistan hästi, kuidas sa üksi ei suuda pärast politseisse minna. Sest kui sa oled niigi igas mõttes katki, kui palju sa tahad vastata küsimustele: "mis teil seal siis väidetavalt juhtus?""

"Asja mahavaikimine ja see tunne, et me midagi ei saa teha, laseb sisuliselt vägistajatel segamatult edasi pidutseda," kirjutab Henno ning kutsub üles korgijoogi ohvreid politseisse pöörduma.

"Neid juhtumeid on võimalik lahendada. Ja selle teema avalikkuse ees hoidmine suudaks panna nii politseile, proksile kuni kantsleriteni välja surve, neid juhtumeid mitte lahendamata jätta. Tulemus oleks see, et need oma arust ägedad vennad, kes arvavad, et on lahe GHB-ga tüdrukuid pildituks joota ja siis läbi une ilma nõusolekuta seksida, saab tegelikult vastutama panna. Ja kinni panna. See on kõige jälgim kuriteo liik, kus kurjategijad kõnnivad enamasti vabalt ringi, tänu sellele haigele mentalittedile, kus häbistatakse ohvrit, mitte vägistajat. Missiis, et sa ei ole kunagi süüdi, kui sa jood valet jooki. Sa oled süüdi, kui sa tüdrukule mürki sisse joodad."

Henno paneb inimestele südamele, et nad korgijoogi ohvritena oma läbielamist maha ei vaikiks. Ta on valmis ka ise nõu ja jõuga aitama neid, kes kohe esimesena politseisse pöörduda ei julge.

"Vaikimine aitab ainult neid vägistajaid, kelle jaoks see on lihtsalt fun. /.../ Mul on tunne, et on viimane aeg korgijoogivägistajatelt nende puutumatus ära võtta. Riik ei suuda noori nende eest kaitsta, aga me ise suudame, kui selle teema avalikkuse ette toome."

Jaga artiklit

73 kommentaari

S
see ju  /   13:31, 28. aug 2018
igivana probleem. Kui minu tütred baaride ja kõrtside külastajad olid, st 20 a tagasi, juba siis oli teema üleval ja sõbrad alati hoiatasid neid, et kui kusagile lähete minge koos ja ärge üksteist maha jätke, tulge ka koos koju.
M
Marika  /   09:33, 28. aug 2018
No,ma ei tea,kui eesti politsei selliste artiklite ja kommentaaride peale tuimaks jääb,siis vist tekibki inimestes arusaam ja teadmine,et kellelegi on see kasulik,kogu see narko ja korgi värk ja muidugi tekib kurikaeltel arusaam,et nii võib ja saabki.Teeme siis rahva oma kaitse,vene ajal olid selleks ühiskondlikud.Kui me nad kõik vangi saadame,siis ,seal nad ei parane,vaid saavad endale ,,uusi sõpru",juurde ja ega need sõbrad juba maha ei jäta,vaid koos ollakse elu lõpuni sõbrad,ka peale vanglat.Üldiselt on pärast väga raske sellest ringist välja murda.Kui näiteks jalgratta vargusega vahele jääb,mina annaks kohapeal keretäie kätte,mind ei huvita edasine asjade kulg.Ilmselt,selleks,et neid ohjata,tulekski mõnele kamba liidrile kartulikott pähe tõmmata ja auto pagasi ruumi toppida,seejärel sõidetakse metsa,seotakse puu külge kinni ja antakse vitsa ja no siis küsitakse,kas sa veel teed,Märg rätik ümber tagumiku siduda ja läbi selle rihma anda,ühtegi sinikat ka ei jää järgi.No,vaadake ise,mis koolides toimub,hauguvad nagu koerad õpetajale vastu ja käivad veel kaebamas.Mida sa kaebad veel,kui käituda ei oska.Kas tänapäeval makstakse kooli direktorid ka kinni rikkurite poolt või,et nad nii valimatult käituda võivad?Igasse kooli 2 politseinikut tööle,kui muidu korda majja ei saa.Õpetaja peab ka olema kaitstud samamoodi nagu need lapsed,keda koolis teiste õpilaste poolt taga kiusatakse.Kui,aga kooli direktor pabistab ainult oma töökoha pärast ja süüd hakatakse otsima neilt lastelt,keda kiusatakse,siis andke andeks midagi on meie haridussüsteemis ikka väga viltu.Lõpuks ei jäägi lapsevanemal muud üle,kui lihtsalt kool ära vahetada,sest kaua sa ikka oma lapse alandamist pealt vaatad lootuses,et midagi muutub või et muutu,sest jutuajamised kõurikutega ei ole kandnud vilja.Ega vanasti,kui mina koolis käisin,selliste puhul,kes ei oskanud käituda,kutsusti kooli, koos vanematega ja otsejoones direktori kabinetti.Üldjuhul oli vestlusel ka mingi mõju,lapsed austasid oma kooli direktorit ja oma vanemaid.See oli siis....,ütleme.Me tegelikult lastena,teadsime kus kellegi vanemad töötavad,aga me kunagi ei alandunud üksteist ja tüdrukud ei kakelnud omavahel mitte kunagi.Terve klass hoidis kokku ja püüti paremad olla paralleelklassist,olid võistlused ja lapsed kogusid vanapaberit ja käisid koolis Ükt tunde tegemas või korjasid ravimtaimi.Parimad pääsesid tasuta ekskurssioonile ja olid eeskujuks ka teistele.Üldiselt kirume seda vene aega,aga selleks on oma põhjus.Kogu see küüditamine ja muud vene ja õudused.MIdagi head ja õpetlikku võiksime siiski neilt aastatelt õppida ja seda oma laste ja lastelastega jagada.Ma,tean,et koolivorm ei ole popp,aga see siiski distsiplineerib,keegi ei kipuks,siis enam ütlema kellelegi,et,õu,mis sul jalas on,sul ei olegi Nike tosse või.Meil oli koolivorm ja kehalise kasvatuse tunnis olid ka oma reeglid riietuse osas.No,palun kallis haridusminister, teeme selle koolivormi tagasi ja olgu need kehalise kasvatuse tunni riided ka ühesugused,nagu seda on eesti koondislastel,meie sportlastel.See,ei tohiks olla väga keeruline välja mõelda 1 ühine vorm lastele.Eestis on palju häid disainereid ja nad oleks nõus küll aitama,Ja me ei pea selles osas laste käest nõu küsima,et kas teha see koolivorm või mitte.Meie oleme täiskasvanud ja see on meie otsustada.Teeme siis koos midagi head.Ma soovin,et koolivorm oleks ühtne ka eliitkoolides,muidu tekib meil varsti olukord,mis oli ,,Kevade",filmis.,,Näe,matsid hakkavad ka koju minema!"

Päevatoimetaja

Silja Ratt
Telefon 51993733
silja.ratt@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis