18 kommentaari

O
on olemas  /   21:00, 4. sept 2018
gas scooter
E
eeee  /   19:51, 4. sept 2018
"Keegi ei teadnud, et ees on ootamas ligi 12 tunni jagu kannatusi, ekstreemsusi ja tapvat igavust laadimispunktides."
vabandust, kas te olete kõik tainapead või? mismoodi saab sellist asja planeerida, kui selliste tegurite peale ei mõtle?
O
omaette kulgeja  /   15:38, 4. sept 2018
Kirjatükist. Ei sõideta Viitnasse, ikka Viitnale! Ja et suure tee serval ohtlikuks kisub, siis tegelikkus on see, et mõned veokijuhid harrastavadki ehmatamise taktikat kõigi peal, kes nende kärudest väiksemate sõidukitega liiklevad. Tee laius rolli ei mängi, lihtsalt nende ego ei mahu maanteele ära.
K
Kellele abikaasa viiner,  /   14:55, 4. sept 2018
kellele elektririist. Maitse üle ei vaielda. ;)
Ü
üks kommentaator  /   13:22, 4. sept 2018
Ma arvan, et selle artikliga taheti panna inimesi mõtlema auto alternatiivi peale. Teatavasti tuleb igal aastal mingi kogus autosid liiklusesse juurde ja praegused probleemid kasvavad kogu aeg. Kui juba nüüd on raskusi ummikutega teedel ja parkimiskoha leidmisel, siis tulevikus need nähtused süvenevad. Kellel on kõrini ummikutes istumisest ja loteriist parkimiskohtadega, see hakkab juba praegu mõtlema, millega võiks sõltumatult liikuda ilma ummikuteta ja ilma parkimisprobleemideta. Üks võimalus oleks lumeta ajal sõita mingi kaherattalise liikuriga. Näitekas rolleriga võib vastavalt praegu kehtivale liiklusseadusele sõita nii sõiduteel kui ka jalgrattarajal ja jalgrattateel. Praegu veel sõidavad rollerdajad maanteel, sest liiklusolud pole veel nii hullud, et noor inimene tahaks maanteelt ära, näiteks jalgrattateele. Aga kui liiklusolud võtavad juuksed püsti ja hambad kirisema ka rahulikumatel inimestel, siis avastatakse varsti, et jalgrattateedel on liiklus hõredam kui autoteel. Minu meelest võiks juba praegu mõelda sellele, kuidas liikuda, kui autoteel seda teha ei saa. Sest ühistransport igaühele ei sobi.
E
esimene test  /   13:17, 4. sept 2018
teine artikel
"
"e-ime" ? Hoopis peavalu !  /   13:00, 4. sept 2018
Ostsin ka mõniaeg tagasi ühe sellise e-tõukeratta, hind ja andmed tundusid mõistlikud, et ühe laadimisega lubati läbisõitu umbes 9-23 km ja hind oli 349€. Kuid peale ostu selgus tõsiasi, et ühe laadimisega saab maksimaalselt 5,3 km. sõita ja seda täiesti tasasel maastikul. Proovisin mitu laadimist, kuid iga kord sama tulemus. Tõukerattta maks. kandevõime oli 100 kg ,kuid ise olen ~88 ,et tunduvalt alla maksimaalse. Seega kogu imeasi pakki ja poodi tagasi. Kuid poega rahatagastus protsess ei läinud just lihtsalt ja vale reklaamiga toote raha tagastus õnnestus alles tarbijakaitsesse pöördumise järel ! Et äitähh kauplusele "Klick" sealt poest ma enam kunagi midagi ei osta ja soovits teistelegi !
T
Tõnu Anton  /   12:15, 4. sept 2018
Probleem ongi akudes. Vaatamata muu elektroonika ja elektrotehnika arengule, mis on mootorid ja nende juhtimise ökonoomseks teinud, ei ole akude tootmise tehnoloogia kindlustanud suuremat edu akudesse salvestatava energiahulga osas. Võib öelda, et viimased 50 aastatel ole selles valdkonnas erilisi arenguid ja selle tõttu ei ole ka elektritransport kuigipalju arenenud. Ei ole näha akude tehnoloogias suuremaid arenguid ka lähiaastatel, sest elektrienergia keemilise salvestamise võimalused on küllaltki ammendavalt läbi uuritud ja parimad lahendused ka praktikasse juurutatud.
Võin seda julgelt väita, sest olen ise ehitanud tavalisest rattast elektrijalgratta ja sellel proovinud igasugusesid akusid. Kallimad akud on küll sama mahtuvuse juures kergemad ja väiksema gabariidiga, kuid vähema tööeaga kui tavalised tänapäeva pliiakud.
Sõitsin omavalmistatud elektrijalgrattaga tavaliste laiatarbe pliiakudega ilma vahelaadimiseta Võrust Tartusse (67 km), mida soovis näha Kanal 2 ja mis tegi sellest sõidust ka telesaate.
P
Puup  /   10:30, 4. sept 2018
Täiesti napakas pealkiri on! Ajakirjaniku tausta võiks uurida, ega tal kalduvusi ei ole.
1
12.09  /   10:06, 4. sept 2018
Vanasti, siis kui inimestel oli aega ja tahtmist end ilusasti väljendada öeldi "karge hommik". ilmselt kehtib tõde, et mis meelel see keelel ja küllap olukord oli ka alustavatele ajakirjanikele tavatu ning seepärast peeti vajalikuks mainida "karsket hommikut"
Tõsi, eksperimendi olemus lubab arvata, et plaan sai kokku pandud ebakaines olekus.
T
tehnikahuviline  /   09:00, 4. sept 2018
teistmoodi ja täitsa hea vaatamine. mõnus lugu, hea kaameratöö, põnev kontseptsioon. selliseid videolugusid-arvustusi vaataks teinekordki. jätkake samas vaimus!
  /   09:23, 4. sept 2018
ma just mõtlesin, et kellele sellised vaevu blogisse sobivaid olukirjeldusi vaja on...
A
arusaamatu väärtusega eksperiment  /   21:36, 3. sept 2018
Milleks sõita 100 km kaugusele, kui on teada, et ühegi elektririista aku seda välja ei vea. Keegi mõtlev inimene ei hakka neid sellisel distantsil kasutama. Sõitnud parem näiteks Keilasse või kesklinnast Viimsisse ja tagasi ja jaganud siis muljeid.
R.i.is.t  /   19:57, 3. sept 2018
On keelatud siia kirjutada.
Pealkirjas on kõik sõnad ok.
U
Urmas  /   19:20, 3. sept 2018
Maanteerattaga väntasin 25. augusti hommikul Valge daami päevadele Haapsallu ja Haapsalust kell 16.00 tagasi Tallinna, eriti väsinud küll ei olnud. Sõitsin mööda vana Haapsalu maanteed. Kilometraaž oli kokku ca. 220km. Mingisugust elektrit vaja ei läinud!!!
M
Mis puutub siia ratas?  /   19:55, 3. sept 2018
Siin räägitakse riistast!
R
ratsa rikkaks  /   21:01, 3. sept 2018
sulaselge eneseimetlemine ja eeupitamine õhtulehe noorajakirjanike katseeksempadidistide google väljenduse tõlkes
O
on  /   21:44, 3. sept 2018
laisad lootnud ikka elektri peale ja nagu vanastigi pulmahääles kirjutatud-ära tapa naist majapidamistöödega, las seda teeb elekter!....mis korrektor ei tunne eesti keelt, kisub punajooni alla.

Päevatoimetaja

Gerly Mägi
Telefon 51993733
gerly.magi@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis