70 kommentaari

U
Udo Türilt.  /   06:39, 13. sept 2018
Ostke ,, Tartu Milli,, helbeid!
,
,,A,,  /   06:36, 13. sept 2018
Aga loomulikult, sest need, kes räägivad Brüsselis. ,,Me pole kunagi varem nii hästi elanud,, . Elavad just tänases päevas hästi. Ja muidugi ka tulevikus.
T
to 12:27  /   15:14, 12. sept 2018
Kustkohast niinimetatud nõuka aja kohta sellised ajaloolised teadmised? sest Teie esitatud "faktide" põhjal ma järeldan, et ilmselt olite ise seallel nõukogude ajal alles projektis. Pensioni maksmise aluseks oli siiski ÜLDINE tööstaazˇ ja see ei katkenud. Hoolimata vahepealsetst võimalikest pausideks. (oli ka erand, kolhoosniku pension. Millel olid omad erireeglid ja omaette staažiarvestus. Mida ei arvestatud kokku tavalise üldise staažiga. Pensionärile maksti vaid ühte, kas siis tava või kolhoosniku pensionit. Pensionile mineja pidi juhul, kui tal oli ühteaegu mõlemat staaži, ise valima, Et kumma valib, Kumb on kasulikum. Teine staaž oli sel juhul aga kadunud aastad. Kõigi endiste staažide kokku arvamine tuli meil alles hiljem nõukogude võimu kokku vajudes)
Arvestati ka veel PIDEVAT tööstaaži. Et see ei katkeks,, selleks pidi inimene pärast töökohast omal soovil töölt lahkumist asuma uuele töökohale enne ühe kuu möödumist. Vastasel juhul tema pidev staaž katkes. 80-ndate keskel lisati veel täiendav diskrimineeriv nõue. Et inimene tohtis edaspidi omal soovil töölt lahkuda vaid üks kord aastas. Juhtus see temal aga sagedamini, siis katkes ka tema pidev staaž.
Pidevast staažist sõltus eelkõige haigustoetus. Algul oli see kõigil 50% palgast. Kuid pideva staaži korral hakkas see ametiühing liikmetel aja jooksul kasvma. Kolmandal aastal 60%. Aga 7 või 8 aasta pärast kasvas see juba 100%.-ni. Mis oli väga kasulik. Juhtus aga staaž katkema, siis tuli tal uuesti algusest, 50% pihta hakata.
M
maakas  /   14:24, 12. sept 2018
Milleks on vaja levitada libauudiseid??? Meil kõigil on ju pensiooni fond. Ja selle pensiooni fondi elik pensiooni samba teeneks on see, et oleme siis kõik miljonäärid. Mäletate seda omaaegset teleka reklaami, kui neid nn vonde ja sambaid reklaamiti - keegi A. Veerpalu peakujuga tegelane lõsutas palmisaarel ja limpsis kokteili... Mitte mingit muret! Kadugu need LIBAUUDISED!
V
Valmistuge pensionipõlveks juba täna  /   12:27, 12. sept 2018
Nõuka ajal ei makstud üldse pensioni, kui tööstaaž oli katkenud. Inimesed, kes elasid talus, said hakkama. Toit ja oli oma kasvatatud, elektri eest aitas mõni sugulane tasuda, rõivaid tõid samuti sugulased. Ostke metsaserva maatükk, istutage viljapuud peale, ehitage väike majake valmis ja pensionipõlves saate rahvapensioniga uhkelt toime!
V
vanasõna  /   09:13, 12. sept 2018
Mida külvad, seda lõikad!
Siin ei kaks erinevat varianti. Ühed on need miinimumi või selle lähedase palgaga, kes saavad oma reaalselt töötatud aasta eest kirja selle arvestusliku null koma. Neid ootavad tõesti ees näguripäevad. Seda suuresti selle süül, et nad lihtsalt i ela pealinnas, vaid kusagil provintsis, kus tööandjad on oluliselt ahnemad ning saamahimulisemad ja kohapeal valitsevat tööpuudust kasutades maksavad nad oma tööajatele oluliselt väiksemat pallka, kui saavad need kes pealinnas samasugust tööd teevad. Nemad on meie tööturu situatsiooni tõttu määratudki madalamat pensioni saama. Kahjuks. Nemad on situatsiooni ohvrid. Ja neile ma tunnen kaasa.
Teised on aga need niinimetatud EDUKAD, (keda pealkirjaski mainitakse) kes sihilikult oma riiki petavad ja vähem makse maksavad. Või ei maksa üldse. Meil on koguni selliseid, kes teevad pealinnas "mustalt" üsnagi tasuvat tööd või ajavad äri, ametlikult esinevad aga töötutena ja saavad veel riigilt toetustki. Ise seejuures rõõmustades, et vaat kui vahvasti sai riiki petetud! Või veidi vähem jultunumad siiski maksavad midagi, kuid ainult miinimumpalga pealt. Selge, et kui tuleb kord vanadus ja pensioniiga, siis nemad ei saa saama sellist pensioni, mis neile senise, soovitud elustandardi tagaks. Ja ees ootabki siis sentide veeretamis aeg. Aga ka see pole selliste inimeste enda tehtud varasem valik, tema teadlik otsus? Pärast on juba hilja kahetseda. Kui näiteks mina olen ausalt kõiki makse maksnud ja kogunud endale pensionipõlveks vahest 40-50 tööaastat, kas siis maksudest kõrvale hiilinud "edukas" peaks kah samapalju saama või äkki enamgi veel? No tere talv!
Mida külvad, seda lõikad, Et sügisel midagi saada oleks, see nõuab põllumehelt kevadel seemne muretsemist, maa kündmist ja harimist, väetamist ning külvi. Suvel rohimist, umbrohutõrjet ja muud. Siis on sügisel ka head saaki loota. Aga mis põhjusel peaksid head kõrget pensioni saama need niinimetatud edukad, kes on aastakümneid ühiskonda petnud ja maksud maksmata jätnud? Või lausa end töötuna näidates ja abirahasid sisse kasseerides. Nemad saavad selle, mile on ära teeninud. Igas mõttes.
M
milleks  /   09:07, 12. sept 2018
vanainimesele raha kui korralik šokk saadab ta kiiremini parematele jahimaadele!
M
Ma  /   02:13, 12. sept 2018
sain šoki palgapäeval juba ära. Iga kord. Ei pea selleks pensionini ootama.
A
Arvamus.   /   21:30, 11. sept 2018
Praegune pensionireform on ikka täielik röövimine minu arvates. Toetan keskerakonda, kui ta teeb uue inimliku pensionireformi.
T
Teeb, teeb.  /   22:44, 11. sept 2018
Ehk nagu ütleb potentsiaalne kesiku valija :derži karman šire. ;)
O
on  /   21:12, 12. sept 2018
see reform nestori tehtud aps...sõber oli 15 aastat fie maksud makstud ja 5 aastat sai kirja, sama tuttavatega päästeametis, et kümme aasta oldud aga kolm+ saad kirja ja ega need tööd kerged pole ju aga teenivad nüüd need kes kergel viisil arvuti taga istuvad...kuni päikesetorm paneb asjad paika, siis on igamees omal lapikesel hanguga kartulit võtmas ja pinss kõik lännu.
K
Kuulge teie seal  /   19:54, 11. sept 2018
ärge jahuge sotsmaksust ja muudest maksetest. Kui ikka 1 tööaasta = ainult 0,25 arvestusaastaga siis on mitte maksumaksja selles süüdi, vaid sitased-valgekraed-kes-seaduseid vorbivad enda kasu saamise eesmärgil.
A
autojuht  /   17:03, 11. sept 2018
noored hindavad end üle.omal pole kogemussi aga tahavad kohe uut autot ,käri mitte määrida .mina alustasin vanast rappest.kuni sain tutika jasiis veel tutika
P
pensionär  /   19:35, 11. sept 2018
Mina pole tutikani üldse jõudnudki. Vene ajal soetasin pruugitud Pobeda. Siis kogusin Žiguli jaoks. Sain lõpuks ligi 6000 rubla kokku aga siis kukkus ENSV upakile ja hüperinflatsioon sõi kümmekonna aasta säästud lühikese ajaga ära. Järgmine masin tuli kümmekond aastat peale taasiseseisvumist. 8 aastat vana Wolkswagén Passat. Ka see käis veel tosin aastat, kuni lõpus ära lagunes. Siis, juba pensionärina ostsin võlgu võetud raha eest autoesindusest suhteliselt vähesõitnud ning neli aastat vana Dacia Dusteri. Tagastatud liisingumasina. Mis käib seniajani. Maakohas asendamatu. Aga päris uueni ma pole jõudnudki ja kuna olen pensionär, siis ega vist kunagi ei jõuagi.
E
eestimees rakverest  /   14:47, 11. sept 2018
kas eesti pensist 400 peab surmani virelema.miks riigikogulastel peks ka pens olema 400 mitte rohkem
E
EESTI KODANIK  /   14:41, 11. sept 2018
nn eesti oma rahva vaenulik orja riik.koristaja on ka spetsalist kes peab kellegi tagant konisi ja rögarutse koristama,ning tahab väärilist palka mitte miinimumi.sama valvur jne
K
Kommentaar.  /   10:37, 11. sept 2018
Sama on kõigis riikides, mitte ainult Eestis. Hästi elavad ainult riigitöötajatest pensionärid, kelledel on lisaks tavapensionile ka lisapensionid.
P
pensionär  /   19:41, 11. sept 2018
Eripensione saavad vaid vähesed kõrgemad riigiametnikud. Ohvitserid, politsinikud, prokurörid, kohtunikud. Ja mõned pealinna tipud. president, riigikontrolõr, õiguskantsler, esimeste koosseisude riigikogulased. (hilisemad enam ei saa) Aga näiteks sotsiaalameti, maksuameti ja paljude teisteametite töötajad ei saa midagi juurde. Samuti ka prokuratuuride, kohtute ja pólitsei teenistujad. Nagu näiteks sekretärd, referendid, autojuhid, tõlgid, arhivaarid j.n.e.
E
Erik  /   10:11, 11. sept 2018
Kes praegu on edukas, saab tulevikus ka kõrgemat pensioni. Pigem on probleem nendes töötajates, kes küll töötavad aasta ära, kuid madalama palga tõttu ei saa nad aastakoefitsenti 1.0. Keskmine palk jookseb eest ära, nii aina rohkem inimesi teenivad aastal 0,midagi. Kõik ei ela ka Tallinnas-Harjumaal, kus palgad kõrgemad võrreldes muu Eestiga.
Kes suuremat palga teenib, sel on ka rohkem võimalusi investeerida, osta kinnisvara ja maad, ja need annavad omakorda täiendava sissetuleku pensionieas.
Madalapalgaline aga vaatab, kuidas ots-otsaga kokku tulla. Ta on õnnega koos kui saab pangast laenu, et omale isiklik kodu osta, muidu maksab elu aeg kellelegi teisele oma elamise eest üüri.
S
selle vaesumise eest tänage sotsi nestorit  /   10:22, 11. sept 2018
[ Sisu ei vastanud Õhtulehe kommenteerimise reeglitele. ]
V
vahet pole,  /   10:50, 11. sept 2018
kes seda otsustas, vastu võtsid ju kõik Riigikogu liikmed ja loogiline, kuna nemad ju ülikõrge palgalised ja hakkavad kõrget pensioni saama. Samas, kui inimene elab piirkonnas, kus töökohti vähe, palgad madalad ja peavad töötud veel olema, kuna tööd niikuinii kõigile ei jätku, siis neid karistatakse topelt, jäävad ilma palgata, kui töötud ja pärast ka nende aastate eest pensionita. Kui räägitakse, et raha ei jätku, siis tuleks kõigile ühesugune pension (ehk elatistraha) määrata, sest kõik on võrdselt kodutud. Kõrgepalgalised saaks ise endale raha kõrvale panna või investeerida.
V
Võin veidi eksida  /   11:15, 11. sept 2018
aga see bisnisplan oli EL-i poolt peale käidud soovituse või nõude täitmiseks, sest brüssellaste arvates ei olnud meie riiklik pensioni tagamise süsteem piisavalt jätkusuutlik. Rahanäljas pangad tulid omakasupüüdlikult muidugi kohe "appi" , sest tol ajal oli pankadel (eriti Eestis) vajadus vaba raha järgi, pakuti isegi KOV-idele, kes oma eelarverahad neile tõid, miskit intressigi. Ühesõnaga, pangad said stabiilse rahavoo ja võimaluse pensionifondidesse oma luhtaläinud investeeringuid uputada, Nestor sai Brüsseli poole raporteerida, et kohe saabub õnn ka meie pensionäri õuele. Ega see pensivärk päris õiglane saa ollagi, sest igal omad vajadused, tervisest, elukohast ja muust taolisest sõltuvalt. Ega mujalgi parem ole, maakohtadesse on meil päris palju soomlasi tekkinud, kes sinna omale pensipõlveks odavamalt äraelamiseks kodu kohendavad. Ega nõukaajalgi teisiti olnud, peavarju küll riik tagas aga toidulaud oli ikka erinev, kellel kartul ja silgu soolvesi, kellel pekk ja kanamunad, kes ajas kaaviari lusikaga näost sisse. Praegu on 400 ja rohkem saavad pensionärid soodsamas olukorras, kui miinimumpalga eest tööl käijad, sest ka tööl käimine on kulu.
S
sul Erik on õigus!  /   11:49, 11. sept 2018
Olen 60 aastane, vaatasin portaalis oma pensioni osakuid ja singi šoki. 19 aasta asemel oli kirjas 8. Iga päev käisin tööl, üks kord olin haiguslehel .... Vat see on tase!
1
11:49-le  /   12:35, 11. sept 2018
Paraku ongi nii, et kui keskmist palka ei teeni, siis tuleb ühe pensioniosaku saamiseks mitu aastat tööd teha. Ehk siis iga aastaga kaotad oma tulevases pensioniarvestuses.
Vanasti olid 1 aasta tööl, said 1 aasta pensionistaaži. 40 aastat töötanud, 40 aastat pensionistaaži. Enam see nii ei ole.
Nagu teie puhul 19 aastat on teile andnud 8 aastat. Kui palju uue süsteemiga olete kaotanud, saab välja arvestada. Arvestades, et praegu on aastahinne 6,161, siis vana süsteemiga oleks arvestatud 6,161 x 19=117,06, aga uue süsteemiga: 6,161 x 8=49,29 ehk siis nende aastate pealt -67,77 eurot vähem.
Muidugi kõrgepalgalised võidavad selle süsteemiga ropult palju. Näiteks kel 5x Eesti keskmine, siis 20 aastaga oleks nagu 100 aastat töötanud. Kuidagi veider, kas pole?
Kusjuures haiguslehel oldud aja eest sotsmaksu ei maksta, s.t. osakuid ei kogu, nii et saab topelt karistada, kui haige juhtud olema.
N
Naine  /   14:05, 11. sept 2018
Ma praegu loen seda ja juuksed on püsti. Kuidas see võikalik on? Ma ei teadnud, et nii kooritakse meid. Peab ikka naiivitar olema, et arvata, et riik mind niipalju ei julge koorida. Ükskord vaene surmani vaene. Imelik on see, et töötavad inimesed pole selle vastu veel protestima hakanud. Juu siis enamus on süsteemiga rahul.
  /   14:19, 11. sept 2018
Paljud inimesed lihtsalt ei tea, et madalapalgalised saavad igal aastal vastu pükse. Nad arvavad endiselt, et 1 tööaasta=1 aastaga. Selle tõttu ei saadeta ka teatisi koju, muidu näeksid ära, kui palju jälle vähem palka said võrreldes keskmisega. Ja nii on see olnud juba 1999ndast aastast ehk 19 aastat.
Kõrgepalgalised on uue süsteemiga muidugi väga rahul. Nemad saavad hiljem oluliselt suuremat pensionit.
Küsite, et miks siis suurema palga peale ei lähe? Aga kõigile paraku ei jätku neid kõrgepalgalisi kohti.
Ja nii ongi, et kui juba kord oled [palga]vaene, siis jäädki vaeseks.
Kes rikas, on ka hiljem hästi kindlustatud, kuigi temal oli ka varem oluliselt rohkem võimalusi enda kindlustamiseks. Kurb.
S
Siiski märgin,  /   05:12, 12. sept 2018
et suure osa pensioni üldsummast moodustab baasosa või rahvapension, kuidas teda nimetatakse. See on olnud ca 40 % üldsummast, võib-olla nüüd on tsipa vähem. Edasi tulevad aastad ja koefitsiendid. Baassummad ja aastakoefitsiendid avaldatakse aasta alguses ajakirjanduses. See, kui suur on palk ja makstud sotsmaks, avaldab mõju, aga see mõju on ainult osaline.
500 eurot ületavalt pensionisummalt läheb tulumaks maha.
Ma ei tea, kas pensionil ka ülemmäära on - võiks ehk olla?
V
Viimasele  /   09:55, 11. sept 2018
Kui mitte nooruses, millal veel?? Jeebus
H
Hunt  /   09:55, 11. sept 2018
Maksuameti promo artilkel? Praegu edukas inimene (maksab makse või mitte pole tähtis), kindlustab kindlasti ka oma tuleviku, ostab aktsiaid, kinnisvara vms ja see pensioni kopikas mis ta tulevikus saama hakkab, tema rahalist seisu küll ei mõjuta. Pigem on nii, et kes praegu rikas on ka pensioni eas rikas, ning kes vaene, see ka pensionärina vaene..
K
Karin  /   09:55, 11. sept 2018
Praegune süsteem ütleb, et madalapalgalised töökohad on tähtsusetud ja nende inimeste töö pole midagi väärt. Kas me oleme aga nõus koristamata kontorite ja poodidega? Räpaste tänavatega? Poodidega, kus tuleb pikalt järjekorras seista, sest keegi ei taha seal töötada? Jne, jne.
Need kohad on ju kõik madalalt tasustatud. Kas nende inimeste töö pole siis midagi väärt?
Kõik ei saa ju kõrgepalgaliste kohtade peale.
Samas näiteks Kaja Kallas ütles ülbelt, et inimene on ise süüdi, kui ta hästi ei teeni. Kõrgepalgaline ongi väärt suuremat pensionit. Aga isegi ülikooliharidusega inimestel on raskusi, et leida kohti, kus saaks keskmist palka. Paljudel pole võimalust pikalt õppida, sest vaja tööle minna. Paljud tahaksid hoopis pigem perega tegeleda, mitte hommikust-õhtuni tööl istuda, lapsed linna peal niisama ringi hulkumas.
  /   12:37, 11. sept 2018
Kuulsin ka ise seda Kaja Kallase halvustavat ütlust ja olin ausalt öeldes šokeeritud!. Kui ülbe ja eluvõõras võib üks inimene olla.
Kõik ei saa ju kõrgelttasustatud kohtade peale. Kas tõesti bussijuhid, koristajad, poemüüjad, õpetajad, kultuuritöötajad, jne on vväheolulised, sest nemad ei teeni Eesti keskmist???
R
reku  /   09:33, 11. sept 2018
Sellepärast peabki inimene nooruses raha kulutama trillalaa ja trullalla peale. Kindlasti ei pea igal aastas tegema soojamaa reise, vaid investerima, mida vanaduses maha müüa.
M
mida sa  /   10:53, 11. sept 2018
vanaduses maha müüd, aktsiad võivad langeda, kinnisvara vajab hooldust või tuleb maamaksu maksta, mis ju kulu igal aastal jne.
I
Inimkonna tugevus   /   09:30, 11. sept 2018
seisneb koostöös - teadmises, et teised teevad neile usaldatud töö ära, ja seda kvaliteetselt, et sina saaks samal ajal oma tööd teha.
Kui iga inimene peab hakkama aga muretsema kõige selle eest, mida riigi piires võiks hallata üksikud, lähks muretsemise peale väga palju inimtunde lihtsalt raisku.
V
vanasõna  /   09:10, 11. sept 2018
[ Sisu ei vastanud Õhtulehe kommenteerimise reeglitele. ]
P
proportsioonid  /   09:24, 11. sept 2018
sina künnad ja külvad, "küla" aga vahib pealt ja istub sinuga koos lauda, ilmselt isegi enne sind, sest plaanid ju tehtud.
N
Netiajastu kõiketeadjad!  /   09:03, 11. sept 2018
Kas te kogumispensionist teate midagi? Põhjamaades oi kui kaua toimib. Kõigile jätkub. Ah jaa! Unustasin. Eestlane peab ennem omale õigused välja võitlema. Unistuseks jääbki.
A
Aga  /   09:34, 11. sept 2018
mis sellest kogumispensionist tolku on? Sama hästi võid igakuiselt selle raha ise panna kõrvale ja mingi aeg ka investeerida, selmet pensionifonde kopsakate teenustasudega nuumata. Kui kunagi mingit raha hakkad saama, on inflatsioon selle juba ammu ära söönud ja selle aastakümnete jooksul kogutud igakuise väljamakse eest saab ehk vaid paar korda poest käia süüa ostmas...
A
Agal õigus  /   09:52, 11. sept 2018
Kaasaegses ebakindlas ja kiirelt muutuvas maailmas on raha kogumine üks kõige mõttetum ja sageli pettumust valmistav heaolu kindlustamise viis. Skandinaavia-maades kogumispensionisüsteem veel toimib, kuid kiirenev inflatsioon sööb nendegi rahanatukest.
T
to Aga ja Agal õigus.  /   11:18, 11. sept 2018
Vot sellepärast Eesti elud kiratsevadki, et (loe nüüd uuesti)! "Unistuseks jääbki". Saite aru? Kuni kõik koos ühtsust ei saavuta, jääbki nii. Või arvate, et tööandjad niisama juurde maksavad? Näide: Viimane streik Lihakombinaadid.
1
11:18-le  /   11:26, 11. sept 2018
Ei saa aru, mida te öelda tahate. Et kõik peaksid madalate palkade vastu streikima? Kas tõesti sellest tolku on, kui tööandja lihtsalt rohkem ei saa/taha maksta. Juba tuuakse Ukrainast odavat tööjõudu sisse ja suuremat palka küsiv eestlane jääb lihtsalt ukse taha. Istud siis üldse ilma töö ja rahata kodus?
M
Muidugi sa ei saa aru,  /   11:37, 11. sept 2018
sest pole suures streigis osalenud. Mis see sinu mure on, et tööandja ei saa? Streikigu siis temagi. Kuidas arenenud riikides saadakse? Seal seisab töörahvas enda eest nii palju kui võimalik. Päris korruptsioonivaba riiki pole olemas. Aga Eesti nüüd küll nende hulka ei kuulu, kus töölisklass taipab, et ühtsuses peitub jõud.
P
penionär  /   11:03, 11. sept 2018
tegin 5 aastat tagasi pensionikindlustuse,iga kuu maksin sinna pea 20.- ja nüüd kui see ära lõppes,tuleb sellelt veel riigile tulumaksu maksta,kuigi ma juba olen oma palgast maksnud ja arvutasin,et kui ma oleks selle raha iga kuu kõrvale pannud oleks märksa rohkem tagasi saanud.Nii et need fondid ja kindlustused ei tasu üldse ära,nuumad seal olevaid töötajaid ainult suure palgaga.
K
Kas teil ei olnud nii,  /   11:49, 12. sept 2018
et maksete tegemise perioodil saite makstud summalt tulumaksu või sellest osa jooksvalt tagasi?
Kui pensionile jääda, siis tõesti võeti fondipensionilt tulumaksu, määrasid ei mäleta.
Mul olid maksed kahte fondi, aga mul polnud pensionini eriti palju jäänud ja makstud summad olen kätte saanud.
P
Priit  /   08:46, 11. sept 2018
Ise olen ammu selle rügamise lõpetanud, olen ise endale tööandja, koorin ise seda riiki. Suva, ma ei elagi nii kaua.
T
to Priit  /   08:52, 11. sept 2018
No ära siis pärast vingu, kui sul juhuslikult elupäevi pikemalt peaks jaguma. Loe siis sente ja meenuta tänast ärplemist.
T
Tõnn  /   09:13, 11. sept 2018
Kas Sina ise ei olegi mitte Eesti riik? Riik - see oled ju Sina.
R
riik  /   10:56, 11. sept 2018
on alati riigivõim, kui inimene sureb, kas siis ka riik? Riik võib ju edukas olla, aga kas kõik kodanikud ka ? Jne.
  /   09:56, 11. sept 2018
Sinusuvusest ju jutt ongi
N
Naine metsast  /   08:44, 11. sept 2018
Lesk, 63.a, soodustingimustel pensionär, neli last - pension 427.- (tänu lastele, sest töökohad valdavalt madalamapalgalised) Olen sunnitud töötama, kuna ei soovi, et elukvaliteet vastaks 427 eurile st. saaks süüa, sooja, telekat, arvutit, pesta ja kusta. Luban aastas endale ühe odavamat sorti puhkusereisi, teatrite ja kontsertide külastamist. Rõõmustan seitset lapselast kingitustega. Samuti püüan säästa mingi varu, sest ega neid haigusi tea. Olen sünnist saati füüsilise puudega ja pole kunagi nn. mustalt töötanud. Igaüks on oma õnne sepp. taludes ei maksnud keegi pensionit.
I
iga vald  /   10:57, 11. sept 2018
pidi oma sandid toitma.
K
kui  /   12:28, 11. sept 2018
vaid teaks, peale seda haldusreformi, missugune vald sind üldse omaks peab
P
Põhjuseks  /   08:41, 11. sept 2018
on vigane pinsiarvestus põhimõtteliselt. On ülimalt jabur siduda mitte millegi tegemist kunagise tööga. Kui inimene midagi ei tee ehk on pinsil, siis ei tee kõik võrdselt ning ka pinss peab olema kõigil võrdne. Nii nagu töötamseelses eas lapsed peavad saama võrdselt elatisraha. Kui inimene juba teeb tööd, siis ta saab vastavalt panusele erinevalt ning on tema enad asi, kas ta raiskab kohe kõik ära või istutab rahapuu. Pinss kui palgapikendus on puhtalt tehislik ning arulage.
Kui praegu võtta kokku kõik ülalpidamisrahad, siis moodustab see 40% eelarvest. Seega, kui 4 miljardit jagada ülalpeetavatega (vanurid+lapsed+sandid), siis saaks vabalt täiselatisraha maksta 600€ kuus. Lapsed saask elatisraha vastavalt ealisele vajaduysele, nt 0...5 earühmas 55% täiselatisrahast ehk 330€ kuus. Kuid siis oleks ka kõik tasuline ehk kapitalistlik, mitte sotsialistlik nagu praegune klikk püüab läbi suruda. Praegu võetakse inimese palgast pool kaudselt ära, kuid kui otse kõik kätte saaks, saaks inimene keskmiselt 2500€ kuus. Ja pinss oleks 1200€ kuus. Siis kogutaks riigikassasse raha juba tarbimismaksuga. Kuna inimene nagunii oma raha ära ei põleta, siis iga tarbimine annaks 6...10% riigikassasse. Kuna raha liigub siis rohkem, saaks riigikassa samamoodi täis, kuid juba uuel alusel.
P
Pensivõrdsus  /   10:19, 11. sept 2018
Muuga nõus, kuid pensionide üldise võrdsustamisega on küll mite. Põhjuseks juba noorena stiimuli ära võtmine, et ennast harida ja hakata elus heas mõttes edasi püüdma. Hea ja tasuva töö saamiseks peab inimene olema edaspüüdlik, mitte aga luuser.
N
Noor  /   12:26, 11. sept 2018
ei mõtle pensionile ega ka vanadusele ja sellega kaasnevatele muutustele. Nii ei saa ta olla ka ette häälestatud kutseks, mis talle tooks suurema pensioni. Noor valib kutse ikkagi meeldivuse järgi. Ainult raha surub ta varsti raamidesse ning noor püüab sellest ahistamisest teha vastumeelset tööd ruttu pääseda. Pigem saab vähem pappi, kuid töö peab rahulolu pakkuma.
N
nimetame pensionikassa ümber töökassaks ja sealt hakkavad raha saama ainult need, üle 75 aastased vanurid, kel eelmise kuu palk vähemalt miinimumpalga ulatuses ette on näidata  /   08:41, 11. sept 2018
see oleks väga õiglane lahendus tulevikuks
J
just  /   09:27, 11. sept 2018
olen musta huumori austaja, seega ettepanek mulle meeldib
U
Uunu  /   08:29, 11. sept 2018
Kas see on üleskutse vanakestele suitsiidiks? Pole vaja riigil siis raha pinsi peale kulutada.
Õ
õõvastav šokk  /   08:26, 11. sept 2018
muidugi, mina maksan korralikult makse aga suurema sotsiaalse võrdsuse huvides võrdsustatakse see tulevikus ümbrikupalga saajate panusega. katsun ise koguda nii palju kui võimalik.
P
Pille  /   08:51, 11. sept 2018
Pidevalt levib müüt, et kõik miinimumpalga saajad on ümbrikupalga saajad. Kuid tegelikkuses see alati pole nii. Väljaspool Tallinnat, eriti Lõuna-Eestis, ongi palgad väikesed, sest tööandjad ei jaksa Eesti keskmist maksta. Vaadake mis palkasid pakutakse Töötukassas ja tööportaalides.
Keskealistel ja pensionieelikutel on noortega raskem konkureerida, sest neid ei taheta enam igale tööle võtta ja nii jäävadki neile madalapalgalised kohad.
Ehk väga ülbe ja lühinägelik on väita, et kõik kes alla Eesti keskmise palga saavad on ümbrikupalga saajad ja ei maksa korralikult makse. Inimesed töötavad täistööajaga, kuid neile ei maksta keskmist palka, mis tagaks neile töötatud aasta eest koefitsendi 1.0. Samuti jookseb keskmine palk pidevalt eest ära, nii et järjest suuremad käärid tulevad sisse.
S
seda juttu  /   11:08, 11. sept 2018
on aastaid räägitud, Ja kas täheldate muutusi? Eelmine nädal nuttid keegi poliitik krokodillipisaraid, et kuidas 500 euriga ära elatakse. Aga elatakse 300 ju.
S
see on tõesti kurb,  /   12:56, 11. sept 2018
milliste summadega peavad paljud inimesed ära elama, tööl käima, lapsi kasvatama, ja paljud peavad ka oma haigete vanemate eest hoolitsema.
Poliitikud-ametnikud tuleb suure palga pealt keskmise palga peale tuua. Siis on neil vähemalt natukenegi aimu, mismoodi saavad hakkama need, kes peavad ära majandama 300-500 euroga. Aga ei, maksumaksjad peavad üleval kõrgelt tasustatud ametnikke-poliitikuid, kes osakavad ainult jamasid kokku keerata.
H
heh  /   08:23, 11. sept 2018
mis keel see on. ise kah lugesid üle.
V
Väga  /   08:01, 11. sept 2018
tore ,et on 2 asja ,rikkurid surevad samuti ,et penssi hakkavad saama kõik enamvähem võrdselt.
T
to väga  /   09:35, 11. sept 2018
Väike vahe siiski on. Rikkur sureb oma kodus, kus koduabiline teda poputab ja maitsvaid toite muretseb. Või eliithooldekodus 1000-1500 eurot kuus maksvas 1-2 toalises sviidis. Kus on tal oma telekas, arvui ja külmkapp hea-parema jaoks. Näljar0tt kõngeb aga odavaima hooldekodu neljases, kitsukeses palatis. Kus on tal vaid koiku ning heal juhul ka öökapp. Ja sööb vesist taimeplöga (nagu meie vegani-usulised pealetükkivalt kõigilt nõuavad). Ja kus alamakstud personal patsientide toitu varastab. Istud ühes toas veel 3 tüütu tüübiga, kellest üks ööd läbi kõhib ja rögiseb, teine unupuudsest ringi kondab ning kolmas perioodiliselt kõhutuli müristab.
O
on  /   23:23, 12. sept 2018
lõpp kõigil sama- kuus lauda ja peotäis naelu...
O
oh ja  /   07:52, 11. sept 2018
arvestades kõiki toimivaid negatiivseid tegureid kogumis ilmselt näib, et 50 aasta pärast on eestlased hääbunud kuid maa loomulikult tühjaks ei jää vaid on ilmselt asustatud tugevama ja võimekama rahvaga või rahvastega kes ilmselt räägivad mõnda suurrahva keelt või siis juba selleks ajaks ära õpitud ühte ülemaailmset keelt
M
must stenaarium  /   09:07, 11. sept 2018
poole sajandi pärast kerjad mošee trepil vaskdirhemeid, et peotäit riis või odrajagui osta.
F
fff  /   07:49, 11. sept 2018
"Valge laev" tuleb alles pensionieas ? Meeletult õitsev elu on alles mägede taga?
Tahaks loota, et elan vähemalt 105a.ni siis jõuan ära käia maailmareisil (pensionirahaga) ja muud huvitavat teha. 120 a.ni oleks parem elada siis jõuaks porche ja teisi luksust osta riigi abiga.
Seega noorena anda rohkem (palju rohkem) raha maksudeks riigile saad pensionieas koos ideaalse tervisega kuhjaga tagasi, las lapsed kadestavad sest neil on selle eani kauem aega.
S
see näitabki,  /   07:57, 11. sept 2018
et kui praegu sõltub väga väike osa pensioni suurusest eelnevast sissetulekust, siis keski uue plaani kohaselt ongi need võrdsed, st loeb töötatud aasta, mitte makstud maksud
M
minu arust  /   09:18, 11. sept 2018
praegu valitsev süsteem on ju täiesti ebainimlik. Pean silmas tulevasi pensionäre, neid kes ei teeni keskmist ja üle selle. Kui ikka töötad 40 aastat kohusetundlikult näiteks müüjana ja saad nagunii sandikopikaid ja siis ka veel pensioni aastaid nii, nagu oleksid töötanud ainult umbes 20 aastat, siis on see ikka ebainimlik. Ei mahu kõik magusatele ja hästi tasustatud ametikohtadele (näiteks ametnikuks). Lihtsama töö tegijaid on ka vaja, peaks neid inimesi ikka ka väärtustama. Kui keegi teenib hästi ja maksab palju sots maksu siis palun, saagu kõrgemat pensioni (ma ei pea siin aga silmas neid eripensione), aga korralikku tööinimest, kes terve elu rabanud madala palgaga (sest kõik ei mahtunud marjamaale), siis tulevikis pensionile minnes näljapalukesega alandada, on uskumatu. Mingi inimlik miinimum peaks ikka olema, kui inimene terve elu on töötanud.
Mõni ime, et inimesed töötavad kusagil mustalt ja panevad ise raha pensionieaks kõrvale, Pole suurt vahet, kas saad 200 rahvapensioni või 400 terve elu rügamise eest. Süsteem on mäda ja tuleks üle vaadata ning kaaluda, kuidas asja parandada, mitte mõtlematult lahmida. Muidu jooksevad veel viimased ausa töö tegijad lihtsalt kusagile piiri taha, natuke parema elu peale ikka saab, kuigi kõikjal on probleeme.
H
Heh muidugi šokk vanad hoiavad oma soojadest kohtadest kinni sõimavad noori ett need ei oska ega taha midagi teha ja ise ei näita midagi ega õppeta eks jumal neid karistab pensiga heh  /   07:34, 11. sept 2018
H

Päevatoimetaja

Gerly Mägi
Telefon 51993733
gerly.magi@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis