RIIGIKOGU (TIINA KÕRTSINI)

Teisipäeval läbis riigikogu istungil esimese lugemise VEB Fondi otsuseelnõu, mis näeb ette rahalise hüvitise neile Eesti ettevõtjatele, kelle isikliku rahaga päästis riik 1990. aastatel Eesti panganduse kokkuvarisemisest.

„Riigikogu õiguskomisjoni poolt suurde saali esimesele lugemisele saadetud VEB Fondi otsuseelnõu likvideerib aastatepikkuse ülekohtu, mis sai alguse riigikogu otsuse tulemusena 1993.aastal, mil loodi Riiklik VEB Fond,“ selgitas riigikogu õiguskomisjoni esimees Jaanus Karilaid. „Selle otsusega pääses riik küll panganduskrahhist, kuid käitus ebaõiglaselt ja ülekohtuselt võttes kõnealustelt isikutelt jõuga raha ära.“

Nimelt otsustas riigikogu 20.01.1993 peale kahe kommertspanga (Põhja-Eesti Aktsiapanga ja Balti Ühispanga) varade külmutamist Venemaal endise NSV liidu välismajanduspanga poolt, et koondab panganduskriisi ära hoidmiseks  Eesti pankade osade klientide nõuded loodavasse riiklikku VEB Fondi. Selle sammuga jäid need pankade kliendid oma isiklikust rahast ilma, samal ajal kui kommertspangad jätkasid tegutsemist. 

„Riigikontrolli VEB fondi audit on tuvastanud, et toonane riigikogu otsus oli vastuolus pangandustavade ja korrespondentkonto olemusega, raha kaotamine oleks pidanud olema kommertspankade mitte nende klientide äririsk,“ ütles Karilaid. „Riigi vastutus on seda suurem, et Eesti tippametnike tegevusetuse ja kaasaaitamise tulemusena on VEB Fondi varjus ära varastatud 32 miljonit dollarit. Käesoleva eelnõu vastuvõtmise järgselt peame me VEB Fondi puudutava korruptsiooni põhjused välja selgitama ja tegema sellest tõsised järeldused.“

Karilaidi sõnul on Danske pangas toimunu ehe näide sellest, kuidas kunagise panganduskuriteo kinni mätsimine ja varjamine poliitikute ja tippametnike poolt tekitab laiema karistamatuse tunde ja sünnitab uusi seaduserikkumisi Eesti panganduses.

„Mina näen nende kahe juhtumi vahel selgeid seoseid ainuüksi seetõttu, et teatud poliitilised jõud on teinud kõik selleks, et probleemi eitada ja süüdlaste väljaselgitamist segada,“ lisas Karilaid.

Selle aasta maikuus arutas riigikogu olulise tähtsusega riikliku küsimusena „Riikliku vastutuse probleemi VEB fondi juhtumi põhjal.“ „ Ettekandjad pidasid vajalikuks VEB fondi tõttu Eesti ettevõtjatele tekkinud kahju heastamist,“ ütles Karilaid. „Ka kõik erakonnad, välja arvatud Reformierakond, olid ühte meelt, et riik on ettevõtjatega käitunud ebaõiglaselt ja kannatanute jaoks tuleb väärikas lahendus leida.“

Esimene lugemine läbitud

Läbirääkimistel võtsid fraktsioonide nimel sõna Jürgen Ligi (RE), Mihhail Stalnuhhin (KE), Mart Helme (EKRE) ja Enn Meri (EVA).

Jürgen Ligi ütles, et eelnõu on vastuolus kahe baasseadusega ja kahjunõue Eesti riigi vastu ei ole põhjendatud.

Mihhail Stalnuhhin avaldas eelnõule toetust ja tegi ettepaneku laiendada hüvitise saajate ringi ning lisada eelnõusse valemi asemel konkreetsed summad. Ta lisas, et ei näe võimalust, et hüvitisotsus saaks hakata kehtima juba tulevast aastast.

Mart Helme sõnul on otsuse eelnõul moraalne mõõde ja sellega tahetakse õiglus jalule seada.

Enn Meri ütles, et Vabaerakond põhimõtteliselt toetab eelnõu, kuid väljamakstavad hüvitised võiksid olla pigem sümboolsed.

Jaga artiklit

25 kommentaari

A
ain  /   19:34, 19. sept 2018
millal hüvitate rahvale pensioni staazi tahtliku kahju?..10 töötasid aga 3 aastat saad staazi=?kommunistid köik völla
M
  /   23:51, 13. sept 2018
arutama peavad aga..Enne tõuseb päike solgipangest kui reformierakond end varastamises, vassimises ja sahkerdamises süüdi tunnistab. VEB fond, Autorollo, Arsenal, 10 miljonit dollarit, kilekotid, sidrunid jne. jne.
Enne läheb siga sõjaväkke kui Eesti prokurörid seadusest lugu hakkavad pidama.

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis