MAILIS REPS: Oleme endiselt tublid (Aldo Luud)

„Võibolla oleme natuke ära hellitatud, aga peame tänagi alustama sellest, kui tublid me oleme. Aspekte, mille üle uhkust tunda, on mitmeid,” ütles haridus- ja teadusminister Mailis Reps OECD haridusstatistika kogumiku „Education at a Glance 2018” esitlusel. „OECD ülevaated annavad võimaluse jälgida meie positsiooni võrreldes teiste meile eeskujuks olevate riikidega.” 

OECD võrdlus kinnitas, et Eesti haridussüsteem on õigel teel. Eestis ei tehta lastel vahet ega jagata neid gruppidesse. „Alushariduse kättesaadavus ei sõltu Eestis lapse majanduslikust ega etnilisest taustast. Samuti ei mõjuta seda vanemate haridustase. Ka väga keerulistest tingimustest pärit lastel on alusharidusele juurdepääs,” ütles minister Reps ning tõi ühtlasi esile vajaduse muuta lasteaed selgemaks haridussüsteemi osaks. „Plaanis on nõuete ühtlustamine lasteaedadele ja lastehoidudele,” täpsustas minister. 

Uuringust selgus muu hulgas, et Eesti lasteaiaõpetajad on keskmisest kõrgemalt haritud, ent nende palgatase on OECD keskmisest märksa madalam. „Oluliseks fookuseks on palga tõstmine, see aitab ka hariduse kvaliteeti hoida. 2019. aastaks peaks õpetajate keskmine palk jõudma 1500 euroni kuus,” oli Reps lootusrikas. „Ehkki Eestis on õpetajate palgad aastatel 2011-2016 tõusnud 50 protsenti, on need OECD võrdluses siiski veel väga madalad.”

Palgatõusule vastupidine trend ilmnes aga riiklike kulutuste osas haridusele, mis aastatel 2011 kuni 2015 on Eestis oluliselt langenud.

Eestis on õpetajal kontakttunde - ehk otseselt õpetamisele kuluvaid töötunde -  OECD keskmisest hulga vähem. Eestis ei ole nimelt õpetajal kohustuslikke koolis viibimise tunde ning suur rõhk on pandud suhtlemisele lastega ja lapsevanematega. Samuti kulub palju tööaega nö paberimajandusele, muuhulgas e-kooli täitmisele. Otseselt õpetamisele kulub Eestis õpetajal vaid pool tööajast.

Ehkki paljud õpetajad töötavad mitmel kohal, on hulganisti ka neid, kes ametis väga väikese koormusega. Nii töötab Eestis 12 000 õpetaja ametikohal kokku 15 000 õpetajat.

Ministri sõnul on lähiaja fookuses õpetajakoolituse populariseerimine. „Jätkub  noorte õpetajate otsimine. Sealjuures on väga oluline, et õpetajaametisse leiaksid tee ka mehed. Töökäte vajadus Eestis kasvab. Erinevad sektorid räägivad tööjõupuudusest. Ka õpetajaametit ja õpetajakoolitust tuleb populariseerida, et tööturukonkurentsis otsustaksid noored rohkem koolis töötamise kasuks.”

OECD esindaja Deborah Roseveare'i sõnul on aus öelda, et õpetajakutse populaarsuse osas esineb probleeme kõigis OECD riikides. „Õpetajad on tavaliselt väga pühendunud töötajad. Suurem osa valib õpetaja töö, sest neile läheb haridus ja õpetamine korda ning nad tahavad noori inimesi aidata. Seetõttu sisaldub õpetajakutse populaarsuses palju rohkem kui ainult palganumber.”

Ligi pool Eesti õpetajatest on 50aastased või vanemad. Oluliselt on ülekaalus naisõpetajad – alghariduses on neid koguni 91 protsenti kõigist õpetajatest. Üldiselt võib tõdeda, et mida kõrgem haridusaste, seda rohkem hakkab välja ilmuma ka meesõpetajaid. „Õpetajate keskmine vanus seab olulisele kohale õpetajakutse populariseerimise küsimuse noorte seas,” sõnas Reps.

Uuringus selgub, et Eesti koolid on väga autonoomsed. Nii koolide kui õpetajate otsustusõigus on OECD keskmisest oluliselt kõrgem. „Eestis on koolidel võimalik iseseisvalt vastu võtta vähemalt pooled olulised otsused, sh on neil pea täielik sõnaõigus personaliküsimustes,” märkis Roseveare. „See pakub eeliseid – muu hulgas vähem bürokraatiat ja rohkem paindlikkust. Ent samas vajavad paljud Eestis esinevad väljakutsed ühtset lähenemist.”

Kõrghariduse vallas ilmnes, et Eestis omandab kõrghariduse märksa rohkem naisi kui mehi. Paradoksaalselt leiavad kõrgharidusega mehed palju kergemini töö ning saavad ka rohkem palka. Kõrgharidusega naised teenivad tervelt 30 protsenti vähem kui sama haridustasemega mehed.

Jaga artiklit

41 kommentaari

Õ
õps  /   15:22, 13. sept 2018
meestele topeltpalk
  /   12:55, 12. sept 2018
rõve pudilõug

Päevatoimetaja

Silja Ratt
Telefon 51993733
silja.ratt@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis