2
fotot
Rahvusliku julgeoleku nõunikule John Boltonile ei ole inimsusevastaseid kuritegusid uuriv ICC kunagi meeltmööda olnud (Reuters/Scanpix)

BBC kirjutab, et hoolimata Ühendriikide ähvardustest kavatseb Rahvusvaheline Kriminaalkohus (lüh. ICC) edasi minna uuringuga USA sõdurite väidetavatest kuritegudest Afganistani kinnipidamisasutuses.

Esmaspäeval teatas USA presidendi rahvusliku julgeoleku nõunik John Bolton, et ICC on „ebaseaduslik organisatsioon“ ning lubas teha kõik endast oleneva, et Ameerika kodanikke kaitsta. Bolton lubas karistada kõiki riike ja firmasid, kes mingilgi viisil võivad toetada ICC uurimist. ICC kohtunikke ja prokuröre võivad ees oodata keeld USAsse siseneda ning USAs asuvate varade külmutamine.

„Küll me neid USA kriminaalsüsteemis veel karistame. Sama teeme iga firma või riigiga, kes ICC-d ameeriklaste uurimises abistab,“ ähvardas Bolton. Ta märkis, et ei Afganistan ega ükski teine valitsus ei ole ICC-lt uurimust üldse soovinudki. Kuid kohtu heaks töötavad prokurörid võivad tegutseda ka iseseisvalt, juhul kui kohtunikud selle heaks kiidavad.

Teine punkt, mis Boltonit silmnähtavalt ärritas, oli Palestiina pöördumine kohtu poole seoses süüdistustega sel aastal Iisraeli-Gaza piiril möllanud vägivallas. Iisrael on USA vana liitlane ning on juba vastanud, et nende silmis on tegemist puhtalt politiseeritud sammuga. Iisrael on seisukohal, et nende sõjavägi ei ole asjatult vägivalda tarvitanud.

Bolton sõnas: „Me ei kavatse ICC-ga koostööd teha. Me ei kavatse neid aidata. Me ei kavatse nendega liituda. Me laseme ICC-l lihtsalt omaette maha surra. Lõppude lõpuks, mis meie arvamusse puutub, siis meie jaoks ongi ta juba samahästi kui surnud.“ Mainimisväärne on ka see, et John Bolton isiklikult on alati Rahvusvahelise Kriminaalkohtu häälekas vastane olnud.

Rahvusvaheline Kriminaalkohus keskendub suuremõõdulistele kuritegudele nagu genotsiid, inimsusevastased kuriteod ja sõjaroimad. Kohus sekkub siis, kui riik kas ei suuda või ei soovi (nt juhtudel, mil kuriteod toimuvad tegelikult valitsuse heakskiidul) kuritegusid ise uurida. Maailmas on 123 riiki, kes on ICC ratifitseerinud, kuid mõned riigid, näiteks India, Venemaa ja Hiina on keeldunud seda tegemast. Ka USA, mis on kohtu suhtes kriitiliselt meelestatud olnud selle algusaegadest peale (ICC asutati Rooma statuudiga 1998. aastal ning alustas tegevust 2002. aastal).

ICC-l on põhjust kahtlustada, et nagu juhtus Abu Ghraibi vanglas 2000ndatel, kasutasid sõduritest valvurid piinamismeetodeid ka CIA juhitud kinnipidamisasutustes Afganistanis. Kohus sõnas oma pöördumises, et kavatsevad uurimisega jätkata nii nagu plaanitud.

Vangi piinamine Abu Ghraibi vanglas 2003. aastal (AP/Scanpix)

Jaga artiklit

13 kommentaari

  /   18:38, 13. sept 2018
Et siis USA võib saata korda nii palju kuritegusid kui tahab aga karistada teda ei tohi?
USA lõpetagu teistesse riikidesse sissetungimine ja teiste riikide ründamine siis poleks põhjust ka USA sõdureid karistada.
  /   14:27, 12. sept 2018
Väga õige avaldus. Aga kõigepealt tuleb karistada kogu Nõukogude (Vene) armeed nende kuritegude eest,mille nad toime panid,kui nad jõudsid oma partjankadega Euroopasse. Sellest tuleb välja,pole sobilik rääkida.

Päevatoimetaja

Gerly Mägi
Telefon 51993733
gerly.magi@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis